Sorainen viib läbi inimestelt kogutud kogemuslugude õigusanalüüsi, ettepanekud juriidiliste takistuste eemaldamiseks vahendatakse analüüsimiseks õiguskantslerile.

Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverki sõnul on kampaania „Hoiame head toitu“ käigus tulnud välja erinevaid lugusid sellest, kuidas suuri toidukoguseid visatakse ära, sest kehtivad seadused ei toeta toiduraiskamise vähendamist selliselt, et see oleks toitlustusettevõtetele ja kauplustele mugav ning majanduslikult mõistlik.

„Olen isiklikult kokku puutunud olukorraga, kus catering keeldub seadusele viidates järele jäänud toitu mulle kaasa pakkimast,“ toob Eva Truuverk isikliku näite. „Suurem ja süstemaatilisem probleem on aga toidukauplustes, kus igapäevaselt visatakse suuri toidukoguseid prügikasti, sest toidu annetamise ajaaken ei ole kauplustele majanduslikult kasulik. Need on vaid paar näidet sellest, kui ulatuslik probleem on,“ ütles Truuverk.

12 000 tonni toitu jääb aastas müümata

2015. aasta Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse (SEI) uuringu järgi jääb aastas Eesti toidukauplustes maha müümata ligikaudu 12 000 tonni toiduaineid. Enim jääb müümata puu- ja köögivilju (47%), seejärel liha- ja kalatooteid (18%) ning pagaritooteid (13%). Valmistoidu ja piimatoodete osakaal maha kantud toiduainete hulgas on 10% ringis.

Soraineni partneri Karin Madissoni sõnul on õigustalgute eesmärk eelkõige mõista, mis tegelikult toiduraiskamise vältimist takistab – kas asi on seadustes, mis vajavad muutmist, või jääb asi seaduse tundmise ja rakendamise julguse taha.

Jaga oma kogemust!

Küsimus, mida õigustalgute käigus inimestelt ja ettevõtetelt küsitakse, on: „Millised regulatsioonid või levinud arusaamad takistavad sinul või sinu ettevõttel toidu raiskamist vältida, vähendada või toitu annetada?“

Saada vastus: oigustalgud@rohetiiger.ee