Toetusi jagava EASi kõneisiku sõnul oli tänahommikuse ehk 24. mai seisuga jaekaubanduse taotluste maht ligi 35% kogueelarvest (taotlusi saab esitada kuni 26.05 kella 16-ni) ning turismi üldeelarvest on taotlustega kaetud juba 102% ehk ületatud on 25 miljoni euro piir (taotlusi saab esitada kuni 27.05 kella 16-ni).

"Täpsemalt on turismi sihtgruppides taotlemine erinev eelarve on ületatud majutusettevõtjate, spaa ja veekeskuste ning toitlustusettevõtjate ja reisiettevõtjate sihtgruppides. Ruumi on eelarves veel turismiteenuste pakkujate, sõitjate muu maismaavedu, nõupidamiste ja messide korraldajate sihtgruppides," kinnitas EASi pressiesindaja Egert Puhm.

Ta lisas, et esimesed toetuste väljamaksed toimuvad juba sel nädalal. Kuna ületaotlemisel jaotatakse toetussummad proportsionaalselt (st mitte ei jagata raha vaid kiirematele taotlejatele), siis tehakse esialgu väljamakseid osaliselt: 30% toetuse arvutuslikust suurusest turismiettevõtete puhul ja 50% toetuse arvutuslikust esialgsest toetuse suurusest jaekaubanduse puhul.

Kui praeguse seisuga on näha, et kriisitoetustele jooksevad tormi eelkõige turismisektori esindajad ja kaupluseomanike huvi on leige, siis juhul kui jaekaubandusele mõeldud miljonitele piisavalt taotlusi ei tule, jagatakse see raha tõenäoliselt teiste toetuste eelarvetesse. Aga tuleb veelkord rõhutada, et jaekaubanduse ettevõtetel on veel kaks päeva taotluste esitamiseks.

Leige huvi karmide tingimuste tõttu?

Võib aga oletada, et näiteks "sõitjate muu maismaavedu" alt pole taotlusi ettenähtud eelarve mahus esitatud hoopis toetusele seatud tingimuste tõttu. Nimelt ei saa tõenäoliselt mitmedki firmad, mis tegelevad ühe ettevõtte alt nii turistide veoga kui ka liiniveoga, toetust taotleda, kuna ette pole näidata vajalikku käibelangusprotsenti. Seda hoolimata asjaolust, et turistide veo äri on kahanenud olematuks.

Nii on autoettevõtete liit juba aprillis pöördunud majandusministeeriumi poole, kus juhiti tähelepanu, et toetusmeede on firmade suhtes ebaõiglane, sest sõltub sellest, kuidas keegi oma kontserni üles ehitanud on. "Kui toetuse saamise eelduseks on käibe või muu äritegevuse langus ettevõttes tervikuna, seab see olulisse eelisseisu transpordikontsernid, kes on oma erinevat tüüpi veoteenused lahutanud erinevate tütarettevõtete vahel ja välistab need, kellel on kõik erinevat tüüpi veoteenused ühes ettevõttes. Leiame, et toetuse saamisel ettevõtete eristamine juriidilise struktuuri alusel on arusaadavalt ebaõiglane."

Mure kinnitab näiteks Go Groupi tegevjuht Jüri Etverk, kelle sõnul just tema juhitud firma sedasorti bürokraatia hammasratta vahele jääb. "Kui ettevõte tegeles turismiveoga, aga samas ettevõttes olid ka muud tegevused ning tervikuna käibelangus ei ole piisavalt suur, siis ta turismivaldkonna kahjumi vähendamiseks toetust ei saa."

Bussifirmadele veel teinegi toetusskeem

Transpordiettevõtetele mõeldud teise toetusraha, 4 miljonit eurot mahutava "liiniveo teostaja toetuse" taotlemise avab EAS peale riigiabi loa saamist. Seal on aga tingimused jälle teistsugused ja Etverki hinnangul mõistlikumad. "Võetakse arvesse selle valdkonnaga sisuline tegelemine, valdkonna pealt makstud maksud ja kriisis saadud kahju. Ehk ei piirduta ainult EMTAK koodidega, vaid ettevõtjal on võimalik ka teisiti (liiniload vms) tõestada, et ta valdkonnaga tegeleb," selgitas Etverk.

Majandusministeeriumi avalike suhete osakonna juht Rasmus Ruuda möönis, et liiniveo toetuse määrus on kompromissi tulemus. "Oleme kohtunud toetuste teemal nii turismibusside ühingu kui autoettevõtete liiduga, lisaks on turismibusside ühing olnud alaline liige üle nädala toimuvatel turismiliitudega kohtumistel. Kokkuvõttes on toetuse määrus kompromissi tulemus, mille tegime kuulates ära nii suured vedajad kui ka väikesed ettevõtjad," ütles Ruuda.