„Eesti transpordisüsteemi keskkonnasõbralikkus ja tõhusus sõltub eelkõige Tallinna ja Harjumaa ning mõne suurema linna elanike liikumisharjumustest ja -valikutest,“ ütles Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane.

Harjumaal elab 45% Eesti rahvastikust, tehakse ligi 50% autopargi läbisõidust ning maakonna transpordisüsteem tekitab ligi poole Eesti maanteetranspordi keskkonnamõjust, sh eralduvast CO2-st. „Eesti transpordi ja liikuvuse arengukavaga aastaks 2035 seatud eesmärkide saavutamine eeldab suuri muudatusi inimeste liikuvuses. Näiteks Harjumaal on 120 000 pendelrändajat päevas ja keskkonnamõju poolest on väga suur vahe, kas liigutakse üksi isikliku sõiduautoga, kasutatakse ühistransporti või liigutakse jalgrattal.“

Kui maapiirkondades on Uku Varblase sõnul isikliku sõiduauto omamine ja kasutamine senise transpordipoliitika tulemusel sageli sundvalik, siis tiheasustus pakub avaramaid võimalusi praegust autokeskset lähenemist säästlikumaks suunata. „Kui linnaplaneerimisel seada esikohale autoga liiklemise mugavus, siis see suurendabki transpordisüsteemis isikliku sõiduauto kasutamist ja see omakorda vajadust linnaplaneerimises veelgi rohkem arvestada isiklike sõiduautodega. Samas on isikliku sõiduauto kasutamine linnas üpris ebaefektiivne, sest 95% ajast on see rakenduseta ning vajab ruumi parkimiseks“