Kirjaneni sõnul on keskkonnaamet loodusaktivistide survel asunud raiet peatama ja tööde peatamiseks tehtud ettekirjutused esitatakse sageli nõudeid rikkudes. Näiteks pole paikvaatluse korral kaasatud maaomanike esindajaid ja lindude pesitsuse analüüs on koostatud ebamäärasele kirjandusele ja aegunud analüüsidele tuginedes.

"Oleme seisukohal, et keskkonnametil ei tohi olla õigusriigis sellist voli, mis ilma igasuguse etteteatamiseta, tihti kaalutlemata haldusaktidega sulgeb olulise osa majandussektorist," kirjutas Kirjanen.

Kirjaneni hinnangul võib see tähendada, et soojaenergia tarbeks biomassist toodetava toorme ehk metsamaterjalide jäätmete osas tekib defitsiit, mis toob kaasa hinnatõusu ja ootamatud tarneraskused.

Samuti mainib Kirjanen, et raietööde peatamine on ränga sotsiaalmajandusliku mõjuga, kuna tööde peatamisel jääb üle 30 000 metsandussektori töötaja kuudeks töölt kõrvale.

Kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks kommunikatsioonispetsialisti Linda-Mari Väli sõnul lähtuvad kaebused pesitsusaegse raie peatamiseks Euroopa Liidu õigusest.

"See aasta me tõepoolest oleme kutsunud üles oma liikmed ja jälgijaid andma teada keskkonnaameti järelevalveosakonnale või siis ka meile otse ja meie anname omakorda keskkonnaametile teada, kui nad näevad pesitsusaegset raietegevust. Miks me oleme see aasta teisiti talitanud ongi sellest tulenevalt, et on tulnud välja Euroopa Liidu eelotsus, mis kinnitab, et Euroopa Liidu linnudirektiividega pesitsusaegsed raied ja sellega kaasnev lindude hukkumine ja häirimine on vastuolus," rääkis Väli.