Algselt kuulusid maailma tuntuimasse aktsiaindeksisse vaid 12 ettevõtte aktsiad.

Indeksi esimesel päeval oli väärtus 40,94 punkti. Indeksisse kuulusid maailmakuulsad nimed nagu näiteks General Electric kui ka ammu unustuse hõlma vajunud American Cotton Oil ja Distilling & Cattle Feeding, kirjutab WSJ.com..

New Yorgi börsisaal 1885. aastal. Foto: Scanpix/Mary Evans Picture Library

Indeksi ajalooline keskmine aastatootlus on 7,69 protsenti. 1906. aastal alistati esmakordselt saja punkti tase, 1000 punkti murdus 1972. aastal ja 10 000 punktini jõuti 1999. aastal. Eile sulgus aktsiaindeks 34 312,5 punktil.

Rahvasumm tuli vaatama 1929. aasta suurt börsikrahhi Foto: Scanpix/imago/Levine-Roberts

Indeksit hakkas arvutama Wall Street Journali esimene peatoimetaja Charles Dow. Ta tegi indeksi selleks, et investoritele lihtsustatult seletada, mis börsil toimus. See võimaldas vastata küsimusele mis täna börsil toimus, et börs tõusis või langeks x protsenti selle asemel, et hakata rääkima, et see aktsiat tõusis nii palju ja too langes nii mitu protsenti.

1916. aastal oli indeksis 20 ettevõtet ja 1928. aastal 30 ettevõtet nagu ka täna.

Täna pole indeksis enam ühtegi alguselt börsibaromeetrisse kuulunud aktsiat. Kõige kauem pidas vastu General Elecrtic, mis kuulus indeksisse 1907. aastast 2018. aastani. Praegu indeksist olevatest aktsiatest on pikima indeksistaažiga Procter & Gamble, mis sai indeksisse 1932. aastal.

New Yorgi börsi hoone kaasaajal Foto: Scanpix/EPA

Kui algselt olid indeksis tööstusettevõtted, siis täna on tootmisega tegelevaid ettevõtteid sinna kaunis vähe jäänud. Valdavad on teenused ja tehnoloogia.