Toidujäätmetest poole ehk ligikaudu 84 000 tonni moodustab raisku läinud toit ehk toidukadu.

Kuigi Eestis on ka varem eraldi uuritud toidujäätmete ja toidukao teket eri toidu tarneahela sektorites, on vastvalminud aruande puhul tegemist esimese uuringuga, mis käsitleb korraga kogu toidutarneahelas tekkivaid toidujäätmeid.

Enim toitu läheb raisku kodustes majapidamistes

Uuringu üks läbiviijatest, Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse vanemekspert Evelin Piirsalu tõi välja, et värske uuringu andmed kinnitavad toidujäätmete tekke suurenemist viimase viie aasta jooksul on kogu toidutarneahelas. „Seejuures läheb kõige enam toitu raisku just kodustes majapidamistes, mida võib osaliselt seostada ka Eesti inimeste elatustaseme tõusuga,“ lisas Piirsalu.

Rahalises väärtuses viskab üks Eesti leibkond aastas ära keskmiselt 180 euro eest toitu (lastega peredes kuni 220 euro väärtuses).

„Toitu ära visates ei raiska me mitte ainult enda raha, vaid ka ohtralt muid ressursse, näiteks põllumaad, vett, energiat ja tööjõudu. Toidu tootmisel ja toidu raiskamisel on väga suur mõju keskkonnale,“ ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder.

„Toidujäätmete hulk suureneb koos ühiskonna heaolu kasvuga," lisas Mölder.