Millised trendid valitsevad toidumaailmas ning milliseid maitseid armastavad eestlased enim?
(8)
Millised trendid valitsevad hetkel Eesti toidumaailmas ja millised on üldised tootearenduse trendid?
Eesti suurima toiduettevõttena näeme, et tarbijad on järjest teadlikumad ning seetõttu ka nõudlikumad selles, mida ja kui palju sööma peaks. Kuna pööratakse suuremat tähelepanu oma tervisele, siis jälgitakse rohkem ka toodete sisaldust ning pakendil tooteinfot.
Seetõttu arendasime ka meie välja mõned aastad tagasi sarjad, kus fookuses on nii makrotoitainete (palju valku ja vähe rasva) kui ka mikroelementide sisalduse (tsink, seleen). Antud sarju oleme nüüd paari aasta jooksul ka edasi arendanud, sest kliendid on edukalt vastu võtnud.
Konkreetsemalt suvehooajast rääkides, on meil põhieesmärk tuua turule mitmekülgne valik tooteid, mida valmistades oleks iga kodukokk kindel, et tulemus saab imehea ning iga amps oleks erilisi elamusi pakkuv.
Grillimine on muutunud viimastel aastatel perekondade jaoks ühise vaba aja veetmise sündmuseks, eriti pandeemia valguses, mil restoranis käigud on tulnud ära jätta. Suviste grillitoodete puhul võiks veel eraldi välja tuua, et eestimaalased on maitsetrendide osas jätkuvalt ka juustu- ja marjamaitsete usku. Marjamarinaadide puhul on jätkuvalt kõige menukamad grilltooted marjamarinaadides grill-lihad, mis on ka mitmetel aastatel tituleeritud parimateks grilltoodeteks.
Lisaks maitsetrendidele, tegeleme ka olemasolevate armastatud toodete retseptide edasi arendamistega. Oleme aktiivselt üle kümne aasta tegelenud toodete soolasisalduse vähendamisega ning nüüd alustasime uue soolavähendusprojektiga, mille eesmärk on vähendada 2025. aastaks 75 000 kg soola, mis on keskelt läbi 17% vähem soola meie toodetes.
Samuti vähendame e-ainete kasutust toodetes. Eraldi võiks välja tuua, et Rakvere ja Talleggi toodetes ei kasutata juba üle 10 aasta lõhna- ja maitsetugevdajat E621.
Kui palju võistlevad suured tootjad väikeste tootjatega?
Jälgime igapäevaselt nii maailmas kui ka kohalikul turul levivaid toidutrende ning usun, et seda teevad ka meie konkurendid. Uute maitsete ja toodete välja töötamisel lähtume eelkõige tarbijatest. Meie eesmärk on turuliidrina tuua meie inimesteni igal hooajal uusi trende maailmast ja ka arendada oma tooteportfelli vastavalt tarbijate soovidele. Seda kõike selleks, et hoida eestimaise lihaga meie kõigi toidulauda püsivalt mitmekülgsena.
Eesti parima toiduaine valimisel sai suureks plussiks hoopis toote pakend, kui palju selle peale tänasel päeval mõeldakse?
Oleme HKScanis juba aastaid tegelenud pakendiarendustega ning esimene suurem hüpe pakendi plasti vähendamisel toimus meil juba 2017. ja 2018 aastal, mil Rakvere ja Talleggi toodetel asendati plastikämbrid ning tugevad plastkarbid keskkonnasõbralikuma sangaga kotiga.
Kokku investeerisime Rakvere ja Tabasalu lihatööstustes pea miljon eurot uutesse keskkonnasõbralikesse pakendamisliinidesse. Selle sammuga vähenes plasti kasutus korraga üle 30 tonni aastas. Kottide valmistamisel kasutatakse 70 protsenti vähem plastmaterjali, need tekitavad vähem prügi ning tänu kompaktsemale pakendile vähenes transpordivajadus 96 protsenti võrreldes eelmise pakendiga. Uute pakendite materjal on 100% taaskasutatav. Samuti aitab uus pakend vähendada tekkivat prügi kodudes.
Viimased kaks aastat oleme plasti hulka vähendanud suurusjärgus 50 tonni aastas ehk 5 protsenti kogu HKScani Baltikumis kasutatava plastpakendi kogusest. Eesmärk on vähemalt selles tempos liikuda ka järgmistel aastatel. Eelkõige kuuluvad sinna alla viinerite ja pihvide karbid, kuid ka mõnede uudistoodete pakendid. Eelmise aasta sügise algusest on pakendile lisatud ka märk ”Vähem plasti, puhtam keskkond”, et tarbija teaks, milliste toodete puhul on juba kasutusel uued plasti säästvad pakendid.
Rakendame ettevõttes juba aastaid vastutustundlikku mõtteviisi, mille üks alustala on ümbritsevast keskkonnast hoolimine ning enda tegevuse keskkonnasäästlikumaks muutmine. Sellest lähtuvalt oleme välja töötanud ka pikema pakendistrateegia, mille eesmärk on vähendada aastaks 2025 oma toodete pakendamisel plasti kasutamist vähemalt 200 tonni võrra ning selleks ajaks üle minna täielikult taaskasutatavatele pakenditele.
Selle juures on muidugi oluline välja tuua, et toiduettevõttena on pakendite valikul meie jaoks esmatähtis toiduohutuse tagamine, toote säilimine ja pakendi keskkonnasõbralikkus. Mõni pakend võib küll vähendada süsiniku jalajälge, kuid samal ajal teha pakendi taaskasutamist keerulisemaks. Seetõttu oleme võtnud tootearenduses suuna monomaterjalide kasutamisele, mille puhul on taaskasutusse suunamine lihtsam.
Hoolimata sellest, et Eestis vajab praegusel hetkel taaskasutussüsteem arendamist, astume omalt poolt ennetavad sammud, et kõik meie pakendid oleksid tulevikus taaskasutatavad.
Inimesed on olnud rohkem kodus, kas ka see kuidagi tuleviku suundi muudab?
Selge trend on, et pandeemiaperioodil valmistatakse kodus ise rohkem toitu. Müügistatistikat vaadates joonistub välja, et inimesed ostavad rohkem värsket liha ning valmistavad koduseid roogasid ise. Näiteks on hakklihade müük hüppeliselt kasvanud ning eraldi saab välja tuua, et eestlaste poolt pikalt ostetuim hakkliha ehk kodune hakkliha on müüki kasvatanud lausa 70 protsenti.
See kõik viitab sellele, et inimesed teevad kodus rohkem süüa ning armastavad eksperimenteerida, et leida retsepte juba eelnevalt armastatud toorainetest. Hakkliha pakub lõputuid erinevaid võimalusi perele toidu valmistamiseks: erinevad kastmed, pastaroad, supid, pitsakate.
Samuti on Eestis armastatud eriti külmemal perioodil ahjukanad, mis valmivad ahjus kerge vaevaga ning millega toidab ära terve pere – pandeemiaperioodil kasvas ahjukanade müük tähelepanuväärselt.
Kuna restoranides ei saanud nüüd kaks kuud toitu nautimas käia ning ka enne restoranide kinni minekut oli see pigem mitte soovitatav tegevus, siis näeme ka laagerdatud lihaveiste väärttükkide tooteseeria müügis kasvu. See on ilmselt tingitud sellest, et inimesed soovivad kodus rohkem eksperimenteerida ning restoraniväärilist õhtusööki valmistada.
Veel võiks välja tuua tootesarja, mille puhul on kanafileeribad juba eelnevalt valmis lõigatud ning maitsestatud erinevate marinaadidega, mis pakub tarbijatele kerget ja mugavat õhtusöögi varianti. Samamoodi saab antud toodet kasutada kas pasta, salati, poke või mõne muu lemmikroa jaoks kui ei ole endal tahtmist ega aega õhtusöögiga väga suurt vaeva näha.
Kui palju olete mõelnud ka taimetoitlaste peale enda tooteid arendades? Kas Eestis üldse on niivõrd suurt taimetoitlaste osakaal, et see end ära tasuks?
Oleme muutumas mitmekülgseks toiduettevõtteks, kelle vastutustundlikult valmistatud ning maitsvad tooted on tarbijate mitmekesise toitumise osa. Juba 2016. aastal tõime turule uudse tootekontseptsiooni 50/50 Meat & Vegetable, mille koostises said võrdselt väärtuslikena kokku mahlane sealiha ja köögiviljad.
Antud kontseptsioon oli tol hetkel juba populaarsust kogunud näiteks meie põhjanaabrite juures ning selle eesmärk oli aidata tarbijatel lihtsa vaevaga tervisliku toidusedeli suunas püüelda, seejuures maitses järeleandmisi tegemata. Kuid tol hetkel oli antud kontseptsioon oma ajast ees. Näeme, et taimetoitlus ja fexitarian eluviis muutuvad ka meie turul aina populaarsemateks, seega kindlasti vaatame ka selles suunas.
