Eesti Energia soov ehitada veel üks õlitehas lisaks olemasolevatele ei lähe lihtsalt. Mure kliimamuutuste pärast maailmas ja Eestis suureneb, suur riigiettevõte jäi kohtus alla noortele aktivistidele, kes saavutasid tehase ehituse vähemalt ajutise peatamise. Sel nädalal andis rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus läbi lillede mõista, et võiks mõelda, kas ikka on vaja uut tehast, teised ministrid aga on selle poolt. Delfi „Erisaate“ külaliseks on Eesti Energia juht Hando Sutter, kes räägib, mis plaan nüüd ettevõttel on? Ja ta ei kavatse sugugi kavasid nurka heita vaid lubab revolutsioonilisi arenguid: Eesti Energia muutub süsinikuneutraalseks, mis isegi siis ei tähenda õlitootmise lõppu. Kuidas see võimalik on, küsis Raimo Poom.
1x
00:00

Alustades selle nädala uuest kavandatava lisaõlitehase kohale kogunenud kahtlusest, mis tulenes rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse kirjast juhtkonnale, tõdes Hando Sutter, et aruteludes lähevad mitu asja omavahel tihti segi.

„Ajakirjanikele vahel tunduvad asjad põnevamad, kui nad tegelikult on. Siin on kaks asja sassi natuke läinud. Üks on see, et rohenoored vaidlustasid õlitehase ehituse ja see asi on kohtuprotsessis. Lisaks taotlesid nad esialgset õiguskaitset protsessi ajaks, mille nad ka said. Aga need argumendid, mis seal olid on ekspertide poolt nüüd selgitatud ja me lähme esimesel võimalusel taotlema ka selle esmase õiguskaitse mahavõtmist, sest ei saa ehitrada,. Kui õigussüsteem on ehitusloa peatanud. Tegelikult oleme meie seal kolmas osapool, sest ehitusloa väljastab omavalitsus,“ rääkis Sutter.

Teine asi on tema sõnul taas tärganud debatt, kas seda õlitehast üldse vaja on. „Kõigepealt on meil olemas valitsuse otsus eelmise aasta kevadest, et tehas tuleb ehitada. Tõsi, valitsus on vahetunud ja on uus koalitsioon. Kuid ka nemad on mitmel korral kinnitanud, et eelmise valitsuse otsust ümber pöörama ei minda. Lisaks on Eestis olemas energiamajanduse arengukava aastani 2030, kus on selgelt öeldud, et põlevkivi elektriks põletamine peab vähenema ja seda tuleb rohkem kasutada vedelkütuste tootmiseks.“

„Pluss meil on täna kehtivad Eesti Energia omaniku ootused ja ka seal on see strateegilise eesmärgina sees. Eesti Energia juhatus on neist ootustest lähtunud. Ja kindlasti kinnitame ka oma ministrile, et seadust me ei riku ja hoolsuskohtustus on igati täidetud,“ seletas Eesti Energia juht.

Kuid kas siis Eesti Energia pole märganud, et mure kliimamuutuste süvenemise pärast muudab päev-päevalt ikkagi fossiilkütuste tuleviku ebakindlamaks? Sutter tõdes, et muutused on tõesti suured energiavaldkonnas, kuid lisas, et Eesti Energia ei vaata neist mööda. Vastupidi, ta viitas, et tulemas on tähtsad teated ettevõtte tulevikusuundade kohta.

„Tõsi, energiamaailmas toimuvad praegu revolutsioonilised muutused. See ei ole kindlasti mitte enam ainult Euroopa poliitika, vaid see on üle globaalne poliitika. Ja ka Eesti Energias on äärmiselt revolutsioonilised muutused toimumas,“ rääkis Sutter.

Süsiniku ehk CO2 õhku paiskamise koha pealt meenutas ta, et kolme viimase aastaga on Eesti CO2 emissioonid vähenenud kolm korda. „Tänu sellele, on Eestist saanud EL-is kõige kiiremini emissioone vähendab riik nii absoluutnumbrites kui ka suhteliselt. Eesti on teinud väga head tööd ja eelkõige energiasektori kaudu,“ sõnas ta.

Eesti Energia juht avaldas „Erisaates“, et ettevõte teatab peatselt soovist jõuda täieliku süsinikuneutraalsuseni. „Mis on meie plaan? Tuleme varsti välja oma uuendatud strateegiaga, mis paar nädalat tagasi Eesti Energia poolt heaks kiideti. Kavatseme kõva häälega välja öelda, et Eesti Energia on aastaks 2045 süsinikuneutraalne ehk meie CO2 emissioon võrdub nulliga.“

Seejuures tõi Sutter välja, et see ei pruugi tähendada, et õlitehased peaks seisma panema. „Plaani sisse mahub jätkuvalt vedelkütuste tootmine,“ märkis ta ja seletas selle mõtte lahti.

„Praegu tuleb EL-is jätkuvalt 70% energiatootmisest fossiilsetest allikatest. Maailmas on protsent veel suurem. Kui tahame jõuda 2050 Euroopa Liidus nulli peale, siis tuleb erinevates sektorites teha ülikõvasid pingutusi. Meie näeme Eesti Energias, et tänaste tehnoloogiatega on pea ainuke võimalus erinevates sektorites elektrifitseerimine – energia kasutus asendada rohelise energia ja eriti elektri kasutamisega.“

„Kui tulla tagasi õlitootmise juurde korraks, siis see on ju tegelikult keemiatööstus. See on meil vaja selgitada, et õlitootmise protsess on pürolüüsi protsess ehk keemia. Täna kasutab protsess toorainena põlevkivi, mis läheb õlina laevakütuseks peamiselt. Tõsi on emissioonid.“

„Kuid mõtleme siit edasi, siis mis sektor kõige rohkem naftat tarvitab? See on naftakeemia. Seal ei põletata naftat, see on keemia tooraine. Tegelikult ühel päeval võiks ka meie toodang minna keemiatööstusesse, mitte põletamisse mootorites, sest seal turg kasvab. Ja tooraeinena võibolla ei kasutagi enam põlevkivi vaid sama keemiatööstuse jääke – polümeere nagu plastijäätmed või rehvihake, mida me oleme juba tööstuslikult testinud. See võiks olla visioon, kuhu me 2040. aastaks jõuda võiksime, kasutades täna töötavaid tehaseid ja ühe, mille juurde ehitame. Võime välja sinna jõuda, et tehased töötavad edasi, kuid emissioon on null,“ avas ta ettevõtte tulevikuplaani.

Saate teises pooles on jutuks tuuleenergia tulevik. Eesti Energia kava ehitada Liivi lahte suur meretuulepark ja miks selleks võib vaja olla riigi toetust. Miks ei võiks rohkem keskenduda maismaa tuuleparkidele, kui laheneb kaitseväe radarite küsimus. Sutter seletab, miks on vaja kasutada tulevikus võimalikult palju erinevaid võimalusi taastuvenergia tootmise suurendamiseks.