Teisest sambast väljumise juures on mitmeid huvitavaid aspekte. Kuidas vangid enda raha kätte saavad?
(12)
Teises sambas asuvale varale kohtutäiturid ligi ei saa, aga kui pangakonto on arestitud ja sinna laekub teisest sambast raha, siis juhtub nagu mistahes sinna laekuva rahaga, märkis Pensionikeskuse juht Kristi Sisa.
„Teisest sambast väljamakse saab teha vaid krediidiasutuse kontole," märkis ta viidates seadusele. "Revolutide, Wise'ide ja muude maksevahendajate kontodele ei saa raha kanda. Välismaistesse krediidiasutustesse saab raha kanda, kuid ka seal satub raha kohtutäiturite haardesse."
Kellegi teise nimele ei saa teisest sambast väljamakset teha.
Kõikvõimalike küsimuste seas, mille laviin on pensionikeskust tabanud, on ka kinnipidamisasutustes viibivate inimeste teema. Nende teisest sambast raha väljavõtmise avalduste osas pole seaduses erandit tehtud. Nende nimel saab raha väljavõtuavalduse esitada vangla direktor.
Finantsinspektsiooni ja Eesti Panga pensioniraha investeerimise seminaril rääkis Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar, et Eesti probleemiks pole mitte liiga palju hoiuseid, vaid vähene muu finantsvara. Kui keskmine hoius on 7500 eurot, siis mediaan on alla 2000 euro.
Eestis on säästumäär osaliselt seoses reisimispiirangute ja kriisiga kasvanud EL-i lähedase taseme juurde.
Kui inimestele meeldib lugeda kodu investeeringuks, siis see on vaieldav. Kui jagada inimesed rikkuse alusel viide gruppi, siis ainult kõige rikkamal viiendikul on märkimisväärselt muid varasid peale eluaseme.
Eesti naisinvestorite klubi juht Kristi Saare märkis, et Eestis pärsib investeerimist distsipliini puudumine, mitte niivõrd teadmiste puudus.
Enne investeerima asumist tee rahaasjadest ülevaade
Ta soovitas inimestel enne investeerima asumist teha enda rahaasjadest ülevaade ja need korda seada. Siis võiks luua meelerahufondi ning võimalusel kasutada näiteks tulumaksusoodustusega kolmandat sammast.
Ka teise samba fondi tasuks vaadata, kuid see ei tähenda, et sellega peaks midagi ette võtma.
"Kõik teise sambaga liitunud on juba investorid ja võivad teha endale pai," ütles Saare.
„Kuhu investeerida, sellele peaks inimene vastama, et mis teda kõige rohkem huvitab ja kuhu ta on valmis aega kulutama," rääkis Saare. „Kui see on kinnisvara, võta lahti kinnisvaraportaal ja hakka tegutsema. Kui meeldivad aktsiad, siis vaata, mida leiab börsilt."
Kindlasti ei tasu sedasi investeerida, et kõik raha on investeeritud ja meelerahufondi pole loodud. Kui siis näiteks külmkapp läheb katki, kas siis peab selleks minema börsile aktsiaid müüma?
Väga häirivad on investeerimispettused ja kelmused
Kui inimene käib tänaval ja keegi tuleb ta juurde suurepärasest investeerimisvõimalusest rääkima, siis lööb välja umbusaldus.
„Aga kui telefoni või interneti teel pakub keegi suurepärast investeerimisvõimalust, siis kogenematud investeerimistajuta inimesed langevad massiliselt pettuste ohvriks," rääkis ta. „Kui aktsiaturu ajalooline pikaajaline tootlus on kümme protsenti ja keegi hakkab rääkima, et tal on suurepärane investeerimisvõimalus, mis iga kuu kümme protsenti teenib, siis peaks hakkama peas häirekell helisema."
