KUULA | Ehituspoe juht: hinna- ja tarneprobleemide kõrval on muutunud kriitiliseks ka tööjõupuudus
(166)
Majandusaruande seekordses saates räägib ehituspoodide keti Decora juhataja Eike Tubli-Müür, kuidas mõjutab nende poeketti ehituskaupade järsk hinnatõus ja tarneprobleemid.
"Täna nägi üks villatarne välja selline, et kui Tallinna kauplusesse tuli üks rekkatäis klaasvilla, siis see laaditi küll korraks maha, aga kaup on tegelikult juba ette ära müüdud ja see läheb kohe ostjale edasi.
Kui täna tavaklient arvab, et ta läheb poodi ja ostab endale sealt majaehituseks vajalikku villa või vahtplasti, siis seda tuleb ikka väga pikalt ette planeerida.
Tubli-Müür ütleb, et ta on ehitusmaterjalide müügiga tegelenud aastaid ning tänane olukord on unikaalne - eriti just tarnete venimine kuudepikkuseks. "Minu nägemus põhjustest on see, et tõenäoliselt said seni hästitoiminud kaubanduskanalid eelmisel aastal väga järsult kannatada nõudluse languse tõttu. See omakorda viis Kesk-Euroopas paljude ettevõtete sulgemiseni. Taastumine on olnud ka riigiti ebavõrdne ja tavapärased tarneahelad niisamuti. See toobki materjalide defitsiitsuse. Muidugi mängib rolli ka see, et Kesk-Euroopa riigid ja USA, Kanada on valmis maksma meist palju kõrgemat hinda toodete eest, siis tootjad eelistavadki müüa sinna, kust nad saavad paremat hinda küsida. Meile antaksegi siis n-ö jao pärast."
Tubli-Müür ütleb, et ehitusturu mõttes on olukord eriti keeruline pooleliolevate arenduste puhul, kus arvutused on tehtud hoopis teistsuguste materjalihindade põhjal ning näiteks korterite puhul on need tihti ka juba ette ära müüdud. "Täna on neil ikka väga-väga keeruline."
Lisaks toob ta välja valusa murekoha seoses pideva töötajate puudusega ning kirjeldab avameelselt tööotsijate kummalist ja lugupidamatut käitumist.
"Käesoleval ajal on läinud probleem eriti kriitiliseks. Kui näiteks paar aastat tagasi avaldasime me aastas ehk 5-10 tööpakkumist, siis eelmisel aastal juba 10 tööpakkumist ning sel aastal juba 28 kuulutust. Vakantseid kohti on aga ikkagi kümmekond. Jah, kandideerijate arv on küll praegu võrdne eelmiste aastatega, aga tegelikult nendel inimestel, kes vestlusele tulevad, puudub tihti tahtmine ja vajadus tööd teha," rääkis Tubli-Müür.
"On erinevad stsenaariumid - saadetakse näiteks CV, mille andmeid pole mitu aastat üldse uuendatud, kandideerijaga ei saa ei kirja ega telefoni teel ühendust või kandideerija ei tule kokkulepitud vestlusele ning kaob seejärel ära. Kui aga on vestlusele tuldud ja kokku lepitud tööletulek, siis ta ei tule näiteks lihtsalt kohale ning kontakti temaga enam ei saa.
Ma arvan, et põhjus on ka selles, et kandideerija on tegelikult töötukassa hüvitistega pikka aega kindlustatud ja tal puudubki reaalne vajadus tööle asuda. Meie sektoris on väga levinud ka see, et kandideerija soovib mugavat töökohta ja tal puudub tahe teha tööd 8-10 tunnistes vahetustes või töökohal, mis eeldab natukenegi füüsilist pingutust. Me näeme, kuidas näiteks e-poe halduri töökohale on kandideerijaid meeletult palju. Aga me peame ju aru saama, et kõik ei saa olla haldurid, vaid vaja on ka reaalselt laotöötajat, kes need kaubad ära komplekteerib."
Decora juht ütleb, et eraldi muster on moodustunud juba haiguslehel olijatest. "Praegusel ajal on ka väga lihtne hankida töövõimetuslehte, ma olen kindel, et neid antakse ka kergekäelisemalt. Meil on olnud lähikuude ajal mitmeid näiteid, kus inimene, kes on olnud pikalt töötu, asub meile tööle ning juba paari päeva pärast teatab ta, et on haigestunud. Justkui jääbki mulje, et inimene asub tööle, et saada haigushüvitist..."
Kuidas sellisesse olukorda sattunud ettevõtja käituma peaks ning kust lahendusi otsima? Saates tuleb juttu ka müüjatele makstavast palgast ning neile seatud ametialastest oskustest.
