Komisjoni esimees Urmas Reinsalu ütles riigikontrolli aruandele viidates, et valitsuse eesmärk oli meetmed käivitada võimalikult kiiresti, kuid toetusmeetmeid rakendanud asutustel oli vähe aega raha jagamiseks vajalike protsesside väljatöötamiseks ning see tõigi endaga kaasa riski.

Reinsalu sõnul jõudis kriisimeetmete raha üldiselt nende valdkondade ettevõteteni, kes kriisist rohkem pihta said ja kelle käive ning tulud rohkem kahanesid. „Võib öelda, et valdav osa toetustest jõudis õigesse kohta ning aitas oluliselt ettevõtjaid,“ ütles Reinsalu.

„Samas kerkib esile küsimusi seoses Maaelu Edendamise Sihtasutusega (MES), kust eraldatud toetus jõudis tihtipeale hoopis ettevõteteni, mis polnud ülejäänutega võrreldes sugugi nii palju kriisis kannatada saanud,“ nentis ta.

Riigikontrolli ülevaatest „Ettevõtete toetamisest Covid-19 kriisi ajal“ selgub, et mulluste põhiliste ja suuremamahuliste kriisimeetmete raha oli kokku 745 miljonit eurot. KredExi laenudeks ja laenukäendusteks läks 330 miljonit, töötukassa töötasu hüvitisteks maksti 256 miljonit, Maaelu Edendamise Sihtasutuse laenudeks ja laenukäendusteks 125 miljonit ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) toetusteks 34 miljonit eurot.

Toetusmeetmeid analüüsides selgus, et kõige rohkem maksid tööjõumakse just need ettevõtted, kes toetust ei saanudki. Meedete üheks eesmärgiks oli hoida ettevõtete kollektiive, ometi selgus, et enim koondasid jällegi just toetust saanud ettevõtted. Istungile olid kutsutud Eesti Töötukassa, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, SA KredEx, Maaelu Edendamise Sihtasutus ja Riigikontrolli esindajad.