Kas minnakse liiale? Tänasest alustab tööd järjekordne uus Euroopa Liidu ametiasutus

Euroopa Liidu finantshuve kahjustavate kuritegude tõhusama uurimise eest seisev Euroopa Prokuratuur alustab ametlikult tööd täna ehk 1. juunil.

Euroopa Prokuratuuri tööleasumise eesmärk on tagada Euroopa Liidu finantshuve kahjustavate kuritegude tõhusam menetlus. See tähendab, et EPPO hakkab uurima ELi toetustega seotud kelmusi ja sellega seonduvaid kuritegusid nagu näiteks välja petetud vahenditega toime pandud rahapesu, keerulisi piiriüleseid käibemaksupettusi ning ELi eelarvet kahjustavaid korruptsioonikuritegusid.

„Mul on hea meel, et aastatepikkune töö on kandnud vilja ja Euroopa Prokuratuur saab tööd alustada. See aitab kindlasti kaasa ka Eesti majanduskeskkonna edendamisele ja läbipaistvusele. Usun, et EPPO tööle hakkamisel muutub piiriüleste majanduskuritegude uurimine kvaliteetsemaks, EL vahendite kasutamine terves Euroopas õiguspärasemaks ja ühiselt suudetakse pettuste vastu tõhusamalt võidelda,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.

Eesti Euroopa prokurör on Kristel Siitam-Nyiri ja kohalikul tasandil töötavad delegaatprokurörid Kati Maitse-Pärkna ning Silvia Kruusmaa.

„Euroopa õigusruumi jaoks on tegemist ajaloolise hetkega – esimest korda on Euroopa Liidu tasandil selline asutus, kellel on iseseisev pädevus kriminaalmenetluse läbiviimiseks ja süüdistuse esitamiseks,“ rõhutas Euroopa prokurör Kristel Siitam-Nyiri. „Euroopa Liidu eelarve on ju tegelikult meie kõigi eelarve – pahatihti ei anna me endale aru, et kui kusagil toimetavad karistamatult isikud, kes EL eelarvest kümneid miljoneid eurosid välja petavad, võib see kaudselt mõjutada ka nt meie Eesti põllumeestele väljastatavaid toetuseid või teedeehituseks suunatud vahendeid. Liikmesriigid raporteerivad igal aastal toime pandud pettustest keskmiselt 500 miljoni euro ulatuses – kui EPPO suudab sellest kasvõi kümnendiku tagasi tuua, on meie tegevusest juba suur kasu,“ rääkis Siitam-Nyiri.

Asutuse kesktasand asub Luksemburgis, kus töötab igast liikmesriigist ametisse nimetatud üks Euroopa prokurör. Kohalikul tasandil ehk liikmesriigis esindavad Euroopa Prokuratuuri delegaatprokurörid, kes on samal ajal ka liikmesriigi prokuratuuri tegevliikmed ning võivad osaliselt täita riigisiseseid ülesandeid. Euroopa Prokuratuuri ülesannete täitmisel on Euroopa delegaatprokurör oma tegevuses Eesti prokuratuurist sõltumatu. Konkreetsetes kriminaalasjades juhendab Euroopa delegaatprokuröri Eestist ametisse nimetatud Euroopa prokurör.

Euroopa Prokuratuur asutati 2017. aastal EL liikmesriiki tõhustatud koostöö vormis. Euroopa Prokuratuuriga on ametlikult liitunud 22 liikmesriiki. Ettevalmistusi asutuse loomiseks hakati tegema juba 2013. aastal.