Läti ja Leedu peibutavad Valgevene ettevõtteid. Mida teeb Eesti?

Tänaseks on Lätti kolinud 15 Valgevene ettevõtet, luues mitusada uut töökohta ja meelitades ligi kümne miljoni euro jagu investeeringuid, teatas Läti investeerimis- ja arendusagentuur (LIAA) 26. mail. Samas Leedu on ettevõtteid meelitanud ligi kolm korda rohkem, kirjutab Läti avalik-õiguslik ringhääling.

Eelmisel aastal Valgevenes alanud kriisi valguses on Läti püüdnud hõlbustada Valgevene ettevõtete sinna kolimist. Vahepealsel ajal on Lätti kolinud 15 ettevõtet, kolm on otsustanud sinna laieneda ning veel seitse ettevõtet uurib kolimise võimaluste kohta.

Üle viidud ning kohalikku majandusse integreeritud ettevõtted võiksid aastas riigieelarvesse maksta umbes 40 miljonit eurot, luues ühtekokku kuni 1000 uut töökohta. Kõik 18 Lätti kolinud ettevõtet esindavad tehnoloogiatööstust. Osa nende asutajatest ja töötajatest on teinud koostööd selliste suurnimedega nagu NASA ja Google.

Leedu on aga Lätist veelgi tublim olnud – Leetu on kolinud 43 Valgevene ettevõtet, veel 37 uurib seda võimalust. Siinkohal on oluliseks näitajaks fakt, et viimase aasta jooksul on Leedu viisa saanud 12 000 valgevenelast ning Läti viisa 250 valgevenelast.

“Üheti muidugi geograafiline lähedus – Vilnius on lähemal kui Riia. Me ei saa tegelikult midagi teha. Kuid on ka muid tegureid, milleks on viisad ja riiki sisenemise hõlbustamine,” rääkis LIAA direktor Kaspars Rožkalns. Üheks põhiprobleemiks on see, et välistöötajate pereliikmetel pole võimalik saada viisat ning nad ei pääse Lätti, mistõttu pole töötajatel võimalik koos perega sihtriiki kolida.

LIAA tutvustas kolmapäeval Läti seimi liikmetele hetkeolukorda ning peamisi järeldusi. Seimi säästva arengu komisjoni liikmed otsustasid kirjutada kirja, kutsudes peaministrit üles tekkinud olukorda teadvustama ja mõtlema sellele, kuidas muuta Lätit välisettevõtetele atraktiivsemaks ja kättesaadavamaks.

Mida teeb Eesti?

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt märkis, et kindlasti ootab ka tema talendikaid ja edukaid Valgevene ettevõtteid Eestisse. “Täna on meil majanduse kiiremaks arenguks eelkõige puudu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning inseneriteaduse taustaga kvalifitseeritud inimestest ja me ei näe põhjust, miks nad ei võiks tulla Valgevenest. EAS teeb tööd ja peab läbirääkimisi, et olla Valgevene ettevõtetele avatud," kommenteeris Sutt.

Kui Läti puhul võib nii Valgevene ettevõtetele kui töötajatel takistusks saada piirangud, mis on välismaalaste peredele, siis Eestil oleks siin kindlasti Läti ees suur eelis. Nimelt andis Eesti Vabariigi valitsus selle aasta 18. veebruaril korralduse, mille kohaselt saavad kolmandatest riikidest pärit kõrgelt kvalifitseeritud töötajad koos pereliikmetega Eestisse tulla ka siis, kui nad tulevad tööle viisa alusel või viisavabalt.

Varasemalt said kolmandast riigist pärit kõrgelt kvalifitseeritud töötaja pereliikmed Eestisse tulla pärast seda, kui esiti viisaga või viisavabalt Eestisse tulnud töötaja oli saanud kohapeal töötamiseks tähtajalise elamisloa, mis võimaldas tal kutsuda Eestisse ka oma perekonnaliikmed. Veebruaris tehtud muudatusega lubatakse pereliikmed riiki kohe koos tööle asuva välismaalasega.