Krachti kaitsjad esitasid 3. mail Harju Maakohtus kaebuse, millega paluti tühistada riigiprokuratuuri ja kaitsepolitsei määrused, millega kohaldati Krachti suhtes elukohast lahkumise tõkend. Määruse kohaselt oli Krachti elukohaks olev kinnistu koormatud hüpoteekidega, mille realiseerimine võis kaasa tuua elukoha vahetamise vajaduse. Lisaks on Krachtil olemas isiklikud sidemed välisriigis elavate isikutega ning seetõttu ei saanud kaitsepolitsei välistada, et Kracht võib tõkendit kohaldamata Eestist lahkuda.

Kaitsjate esitatud kaebuse kohaselt tekkis kriminaalmenetlusest kõrvalehoidmise oht vahetult pärast Krachti vahi alt vabastamist. Sealjuures oli kaitsepolitsei ja riigiprokuratuur elukohast lahkumise keelu õigustamisel tuginenud asjaoludele, mis olid neile teada juba Krachti vahistamismenetluses.

Esitatud kaebusega sõnastati ka see, et prokuratuuri väited kriminaalmenetlusest kõrvalehoidmise ohu kohta on ebaadekvaatsed ning tagantjärgi otsitud. Prokuratuuri väide, et Kracht kaotaks Eestis püsiva elukoha ja tal puuduvad tööalased sidemed Eestiga, oli kaitsjate hinnagul ebaõige. Kaitsjad lisasid, et kui Kracht peaks kaotama elukoha või ilmnevad asjaolud, millest nähtub, et ta teeb välisriiki kolimiseks ettevalmistusi, siis on kaitsepolitseiametil võimalik uuesti kaaluda elukohast lahkumise keelu tõkendi kohaldamist.

Kohus tutvus maakohtule esitatud kaebusega ning asus seisukohale, et kaitsjate kaebus tuleb rahuldada. Sellest tulenevalt tühistas kohus riigiprokuratuuri määrused ja kaitsepolitseiameti elukohast lahkumise keelu määruse. Kohus tunnistas ka seda, et Krachti õigusi on rikutud perioodil 18. veebruaril kuni kohtumääruse tegemiseni 31. mail.

“Asjaolu, et Krachti elukoht asub kinnistul, mis võidakse hüpoteekide realiseerimiseks täitemenetluses maha müüa, ei tähenda, et seetõttu võib ta hakata kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma. Juhul, kui antud kinnistu tõepoolest täitemenetluses maha müüakse, ei kinnita see asjaolu veel kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise ohtu,” leidis kohus.

“Kokkuvõtvalt leiab kohus, et 18. veebruaril 2021. aastal elukohast lahkumise keelu kohaldamise määrus on põhistamata. Selles pole sisutatud seda, kuidas võimaliku täitemenetluse tõttu senise elukoha kaotus ning tütre ja tema pere elamine välismaal muudaksid reaalseks ohu, et Kracht võiks kriminaalmenetlusest hakata kõrvale hoidma. Kohtu hinnangul selliseid asjaolusid käesoleval hetkel ka ei esine. Mitte ühestki määrusest ei nähtu ühtegi asjaolu, mille pinnalt oleks alust arvata, et K. Kracht ei kavatseks end vähemasti kriminaalmenetluse ajal Eestiga siduda või hakkaks Eestis olles kriminaalmenetlusest kõrvale hoidma,” lisas kohus.

Kahtlustuste taust

Jaanuaris pidasid kaitsepolitsei töötajad Porto Franco kinnisvaraarendusega seotud võimalikes korruptsioonikuritegudes kahtlustatavatena teiste seas kinni Hillar Tederi ja Kersti Krachti ning kahtlustus esitati Keskerakonna peasekretärile Mihhail Korbile ja juriidilise isikuna Keskerakonnale.

Hillar Tederit ja Mihhail Korbi kahtlustustakse mõjuvõimuga kauplemises. Kahtlustuse järgi lepiti kokku, et Hillar Teder annetab Eesti Keskerakonnale enne kohalike omavalitsuse valimisi kokku kuni miljon eurot. Vastutasuks pidi Mihhail Korb korraldama Porto Franco arenduse kasuks õiguse rajada parkla väljasõidutee Tallinna linna maadele. Kahtlustuse mõjuvõimuga kauplemises on juriidilise isikuna saanud ka Keskerakond.

Hillar Teder on kahtlustuse järgi leppinud kokku altkäemaksu andmise Kersti Krachtile selle eest, et viimane kasutab ära oma positsiooni ministri nõunikuna, et kindlustada Porto Francole soodsad otsused Kredexi kriisiabimeetmete kasutamisel. Altkäemaksu üleandmine jäi toimumata kuivõrd Hillar Tederi ning Kersti Krachti pidasid kaitsepolitseiameti töötajad kinni.

Samuti kahtlustatakse Hillar Tederit ja Kersti Krachti rahapesu kokkuleppes, et varjata Tederilt Krachtile altkäemaksu andmist.