Eesti Energia lubab lõpetada põlevkivist elektri tootmise aastaid eeldatust varem

Kui varem on Eestis põlevkivist loobumisel pigem räägitud aastakümnete pikkusest protsessist, siis nüüd lubab Eesti Energia elektri tootmise põlevkivist lõpetada juba aastaks 2030. Samas põlevkivi kasutamisest keemiatööstuses lähiajal loobuda ei plaanita. Plaanide kohaselt peaks Eesti Energia saama süsinikuneutraalseks 2045. aastaks.

"Energeetikasektoris on käimas väga revolutsioonilised muutused, seda ei eita tänaseks ilmselt mitte keegi. Ütleme täna siis kõva häälega välja selle, et Eesti Energia on aastaks 2045 süsinikuneutraalne," ütles täna toimunud pressikonverentsil Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter.

Praegune olukord maailma energiaturul ei ole jätkusuutlik, märkis Sutter. "Euroopas toodetakse üle 70 protsendi energiast fossiilkütustest. Mujal maailmas on need numbrid veelgi kurvemad. Samal ajal nõudlus energia järele kasvab iga aastaga paar protsenti, sest inimesed tahavad järjest paremini elada."

Fossiilkütused ei ole odavamad

Vaatamata taastuvenergiale üleminekuks vajalikest suurtest investeeringutest elektri hinnatõusu ei kardeta. "Vaadates praeguseid CO2-tariife, siis kindlasti ei saa öelda, justkui fossiilkütused oleksid tänapäeval odavad," rääkis Eesti Energia keskkonnateenistuse juht Heddy Klasen. Tema sõnul ei kasuta Eesti Energia hiljemalt 2030. aastaks põlevkivi elektritootmiseks ka kaudselt.

"Me jätkame põlevkiviõli tootmisest tekkiva uttegaasi kasutamist elektritootmiseks, kuid selle lõpetame pärast 2030. aastat, kui uttegaasile leiame uue väljundi. Täna töötame selle nimel, et uttegaasist toota kemikaale. Üheks võimaluseks on näiteks metanool, mis leiab laialdast kasutust keemiatööstuses ja näiteks ka polümeeride tootmine. Teekonna lõpuks on Eesti Energia elektritootmine 100-protsendiliselt CO2 heitmevaba hiljemalt 2035. aastal," lausus ta.

Klasen seletas, et tulevikus seisab ees ka eri Euroopa Liidu riikide elektrivõrkude veelgi tihedam integreerimine. "Kui parasjagu on Eestis suur nõudlus, kuid näiteks Prantsusmaal või Hispaanias on tugev tuul, siis saame kasutada ka Euroopa Liidu teises otsas toodetud importelektrit."

Suur roll Liivi lahe meretuulepargil

Eesti Energia tulevikuplaanides on suur roll Liivi lahe meretuulepargil, millega on üks probleem - see ei ole seni ideetasandilt märkimisväärselt kaugemale jõudnud.

Taanlaste Ørstediga allkirjastati küll koostöökokkulepe ning ka Eesti riik on projekti positiivselt meelestatud. Samas peaks meretuulepark poolenesti asuma Läti territooriumil ning lõunanaabrid pole endiselt enda seisukohta teatavaks teinud.

"Ørsted esitas Läti riigile dokumendid ning Läti seaduste kohaselt peab riik vastuse andma kolme kuu jooksul," seletas Sutter. Liivi lahe meretuulepargi näol oleks tegemist ka maailma mastaabis võrdlemisi erakordse projektiga, sest seni pole meretuuleparke üle riigipiiride rajatud.

Põlevkivist õli tootmist niipea ei lõpetata

Vastuolu kliimaeesmärkide saavutamise ning uute õlitehaste rajamise vahel Eesti Energia ei näe. Pikemas perspektiivis – aastaks 2045 – plaanitakse õlitehastes põlevkivi asendada muude keemiliste jääkidega, näiteks jäätmeplasti või vanade rehvidega.

Klaseni arvates võiks Eestil plasti töötlemises olla märkimisväärne konkurentsieelis, sest selleks vajalikke tehnoloogiad on siinmail juba aastakümneid kasutatud. "Meie eelis on see, et meil on see tehnoloogia olemas, mis [mujal – toim.] vajab ümberkorraldamist. Teised alles rajavad seda tehnoloogiat."

Klasen näeb plastiõlis ka keskkonnaringluse aspekti: "Väga oluline on see, et sellisel viisil toimub plasti ringlussevõtt, kus plasti tooraine kvaliteet ei vähene ja piltlikult öeldes saab jogurtitopsist toota jogurtitopsi, sest tavapärasel plasti ringlussevõtul, kas sulatamisel või purustamisel, plasti omadused halvenevad ja sellest saab teha kilekoti, aga järgmisel korral ta on ikkagi prügi."