Puidu- ja metsatöösturid nõuavad pesitsusrahu ümber tekkinud olukorras selgust. Juba öeldakse lepinguid üles ja nõutakse leppetrahve

Eesti metsa - ja puidutööstus ettevõtteid ja metsaomanikke ühendavad liidud ütlevad, et olukorras, kus keskkonnaameti põhjendamatute piirangute tõttu on esimesed puidutööstusettevõtted tooraine puudumise tõttu sunnitud töötajaid sundpuhkusele saatma, on ministri initsiatiiv luua õigusselgust kriitilise tähtsusega.

Töösturite väitel asus keskkonnaamet Euroopa Kohtu eelotsusele viidates rakendama praktikaid, mida ei kasuta ükski teine lähiümbruse riik. Nende sõnul on 15. aprillil keskkonnaameti välja kuulutatud linnurahu perioodile järgnenud ameti aktiivne ja sageli põhjendamatu raietööde peatamine ja metsatööde teostajatele ettekirjutuste tegemine.

Olukord on viinud metsatööde täieliku peatamiseni ja metsa - ja puidutööstuses toorme defitsiiti mille tõttu on esimesed ettevõtted juba tööd peatanud ja saatnud oma töötajaid sundpuhkusele. Probleemi jätkumisel võib see mõjutada pea 60 000 töökohta Eesti maapiirkondades. Mitmed eesti ettevõtted kaotavad oma pikaajalisi ekspordipartnereid ja kliente, kelle jaoks on tähtis tarnekindlus. Samuti hoogustab tööde seisak metsades puidu ja puidust toodete hinnatõusu.

Tekkinud leppetrahvid, lepingute ülesütlemised

Eesti metsa - ja puidutööstuse liidu õigusloome juhi Jaan Lindmäe sõnul tekitab keskkonnaameti ootamatu käik eksportivatele ettevõtetele lepingupartnerite leppetrahvide nõuded, lepingute ülesütlemised, täiendavad tööjõukulud sunnitud töölt puudumise eest metsasektori töötajatele, kes on peamiseks tööjõuks ja maksumaksjaks maapiirkondades.

“Sel kevadel hakkas Keskkonnaamet koostöös kitsaste aktivistide ühendustega tegema ettekirjutusi metsatööde tegijatele, viidates Euroopa Liidu kohtu Rootsit puudutavale eelotsusele, mis ei sea riikidele otseseid kohustusi ning mida ei rakenda ükski teine ümberkaudne riik. Nn linnurahu nõue ei ole kohandatud üheski Eesti seadusaktis, selle rakendamine on olnud järsk ja Eesti majandust eestvedava sektori jaoks ootamatu. Samuti ei toimunud suure mõju otsuse puhul nõutud osapoolte kaasamist,” leiab Lindmäe.

Pandeemia on pingestanud tarneahelaid kogu maailmas ning puidutööstuse tooraine ja valmistoodang on praegusel hetkel eriti nõutud. Olukorras kus ümberkaudsed riigid jätkavad aktiivset tööd, loovutavad Eesti ettevõtted oma globaalse turuosa ning võivad saada pöördumatu kahju. Seoses kõrge nõudlusega puidu vastu ei ole Eesti ettevõtete võimalik ilma etteteatamiseta hankida asendustoorainet ka teistest riikidest ning majanduslikud kaod süvenevad iga nädalaga.

“Terve metsa - ja puidutööstuse sektori jaoks kriitilisel ajahetkel on ministri sekkumine olnud rohkem kui soovitud. Tunnistame Tõnis Mölderi selle eest, et ta julgeb seista mõistlikku ettevõtluskeskkonna eest kus muutused ei toimu üleöö ja kehtib kaasamise ja kohanemisaja andmise printsiip,” lisab metsa - ja puidutööstuse liidu tegevjuht Henrik Välja.

Käesolevaks kevadeks plaanitud raietööd on puudutanud kuni 0,2% Eesti metsamaast. Puidu- ja metsatööstusliidu ja erametsaliidu hinnangul puudub rangete piirangute seadmiseks ka vastava teaduslik uuring ning samuti keskkonnaameti teostatud analüüsis on toodud välja, et kevad - suvise raie mõju linnustikule on ebaselge.

Lubavad mõju minimeerida

Sektori kinnitusel on võimalik metsatöid ka kevadisel ajal planeerida ja läbi viia selliselt, et negatiivne mõju linnustikule minimeerida. Samas tuleb arvestama, et tänapäeva ühiskonnas mõjutavad lindude heaolu paljud tegurid nagu näiteks väikekiskjate arvukus, kodukassid, majandustegevus (nt ehitus, transport jmt), muruniitmine, rändlindude küttimine Vahemere äärsetes riikides, heitlikud ilmaolud, kariloomade osakaal piirkonnas ja ökosüsteemide toimimine.

Puidu- ja metsatöösturid rõhutavad, et kogu vastutuse seadmine ühele sektorile on seega ebaproportsionaalne. Kuivõrd tegemist on sektoriga, mis moodustab 15% Eesti SKP-st, võib taoline lähenemine tuua kaasa väga suure majandusliku mõju tervele riigile, nii töökohtade kui ka maksulaekumiste näol.