Eesti riik ostis mullu Rail Balticu rajamiseks 91 maatükki, praegu käivad läbirääkimised järgmise 170 osas

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas esitas valitsusele Rail Balticu möödunud aasta aruande. 2020. aasta suurimad saavutused keerlesid suuremahulise ehituse ettevalmistuse, Saustinõmme viadukti valmimise, jätkuva projekteerimise ning maade omandamise ümber.

“Möödunud aasta oli Rail Balticu jaoks nagu ka paljudele teistele – erinev. Pidime välja nuputama, kuidas teha avalikke arutelusid kaugelt, kohanduma muutunud oludega ning kuidas meie partnerid saaksid reisipiirangute kiuste projekteerida,” märkis Aas.

Eelmisel aastal valmis esimene põhitrassi objekt Saustinõmmel, käivitati Rail Balticu põhitrassi kolme järgmise objekti ehitushanked, omandati 91 ehitamiseks vajalikku maatükki ja töö käib järgmise ca 170 maatüki omandamiseks.

Lisaks alustas Rail Baltic riigikohtu otsusest tulenevalt Pärnu maakonnaplaneeringu menetluse uuendamist ning sõlmiti kaks rahastuslepingute INEA-ga Rail Balticu projekti Euroopa ühendamise rahastust finantseerimiseks. 2020. aastal tehti Rail Balticu kaudu investeeringuid, uuringuid, projekteerimist ca 21 miljoni euro eest. Perioodil 2021-2023 ulatuvad kulud 223 miljonini, millest moodustavad ehituskulud ligi 150 miljonit eurot.

“Sel aastal on suurem tähelepanu kohalikel peatustel. Alustame järk-järgult 12 kohaliku peatuse detailplaneeringute ning projekteerimisega, et kaasates leida sobivamad lahendused,” selgitas Aas. Rail Balticu kohalike peatuste ning jaamahoonete projekteerimisega alustatakse Raplamaalt, hetkel hangitakse projekteerijat. Peatuste ehitamisega tahetakse alustada 2024. aastal.

Ühtlasi jätkub Rail Balticu Pärnu ja Ülemiste reisterminalide ja neid ümbritseva ala projekteerimine, arheoloogilised uuringud ning teised projekteerimistööd. Projekteerimine käib kõigil kolmel Rail Balticu põhitrassi lõigul Eestis: Harju-Rapla, Rapla-Pärnu (Tootsi) ning Pärnu (Tootsi)-Ikla. 2021. aastal käib ka remont Lelle-Pärnu 1520 mm raudteelõigul RB ehitusmaterjalide veo tarbeks ja Tallinna Vanasadama trammiühenduse projekteerimine.

Aprillis 2021 läbi viidud uuringu kohaselt toetab Rail Balticu rajamist Eestis 65% Eesti elanikkonnast, kindlat seisukohta ei oma 12%. Raudtee positiivset mõju näevad 70% vastanutest. Toetus on püsinud üle 60% 2019. aasta aprillist alates, võrrelduna 2018. aasta jaanuari 53% toetusega Rail Balticu rajamisele Eestis.