Üheks põhiküsimuseks Rail Balticu Eesti lõigu ehituse juures on, kuidas raudteetrassi ehitada selliselt, et see pakuks kohalikule turule mõistlikul viisil tööd. Samas mingites valdkondades pole Eestis piisavalt võimekust.

“Me eraldame alus- ja pealisehituse. Pealisehitus tähendab seda osa, kus on elektripostid ja raudtee ise. Eesti ehitajad sellega hakkama ei saa, siin ei ole sellist võimekust. Pealisehitus läheb ilmselt kaheks lõiguks ja see on välisettevõtetele,” tõdes Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Tõnu Grünberg täna toimunud kinnisvarakonverentsil "Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?".

Muldkeha ehk alusehitusega hakkavad tegelema Eesti ehitusettevõtted, kellel on projekti vastu suur huvi. “Ehitatakse 10-40km pikkused jupid, suuremat mahtu Eesti ehitusfirmad lihtsalt ei kanna välja. Loodame, et sellise jaotusega saame jätta enamiku raha Eestisse,” avaldas Grünberg siiski lootust.