Riik korrigeerib 20 aastat muutmata süsteemi: maamaks seotakse peagi maa tegeliku turuväärtusega

Riigihalduse ministri algatusel kiitis valitsus täna heaks seaduste muudatused, mille kohaselt toimub järgmine maa korraline hindamine 2022. aastal. Uuendused viivad maamaksu kooskõlla maa turuväärtusega. Muudatused, mis jõustuvad alles 2024. aastal, ei puuduta seni kehtivat kodualuse maa maksuvabastust, mis jääb kehtima.

Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul ei ole Eestis maad hinnatud 20 aastat ning selle hind on kaugele maha jäänud tegelikust turuväärtusest. “Riik, omavalitsused, ettevõtted ja eraisikud vajavad oma maade väärtuse kohta õiget infot, et tehingud saaksid toimuda maa väärtusega kooskõlas,” märkis minister. Näiteks omavalitsustel võimaldab laekuv maamaks panustada rohkem kohaliku elukeskkonna edendamisse.“

Maa hinna ajakohasena hoidmiseks on vajalik teatud aja tagant maa üle hinnata. Korraline hindamine leiab aset järgmisel aastal ja hakkab sealt edasi toimuma iga nelja aasta tagant. “Igaüks saab soovi korral enne müügi- või renditehingut vaadata maakatastris maatüki ligikaudset turuväärtust, see vähendab pettuste riski ning hoiab kokku nii era- kui ka avaliku sektori kulusid,” ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder. “Kui maa väärtuse andmed on ajakohased, on võimalik seda infot kasutada ka maakasutuse keskkonnasäästlikul planeerimisel ja suunamisel.”

Maa hindamise viib läbi maa-amet. Ameti peadirektori Tambet Tiitsi sõnul on kavas ära hinnata kõik maatükid Eestis ja neid on maakatastris praegu registreeritud üle 753 000. “Hindamisel tugineme maakatastri ja riigi teiste registrite andmetele. Metoodika töötame välja koostöös kinnisvarabüroode kinnisvarahindajate ja TalTechi statistikameeskonnaga. Kinnisvaraturu analüüsimiseks on maa-ameti käsutuses enam kui miljoni kinnisvaratehingu andmed,“ selgitas Tiits.

Maamaks laekub täielikult omavalitsuste eelarvesse, kes määravad maksumäärad. Nii otsustab omavalitsus edaspidi elamu- ja õuemaa, metsa-, põllu- ja rohumaa ning äri- ja tootmismaa maksu, ent seda seaduses lubatud maksimaalse määrani – ühegi maaomaniku maks ei saa eelmise aastaga võrreldes kerkida rohkem kui 10%. Muudatused maamaksus jõustuvad 2024. aastal.

PUUST ja PUNASEKS | Mis täpselt ja millises ajaraamis toimuma hakkab?

• Muudetakse maa hindamise seadust, maamaksuseadust jt seadusi, et ajakohastada maa väärtuse andmeid ja ühitada need turuväärtuse põhimõtetega.
• Järgmine maa korraline hindamine toimub 2022. aastal ja edaspidi igal neljandal aastal.
• Hindamise viib läbi Maa-amet maakatastri ja riigi teiste registrite andmete põhjal, igale katastriüksusele määratakse tegelik väärtus ehk maa maksustamishind. 
• Maksustamishind on aluseks maamaksu, riigimaade kasutustasu ja ka tehnovõrkude talumistasude määramisel. See tähendab, et maaomanikud hakkavad saama oma maal asuvate tehnovõrkude ja rajatiste eest riigilt praegusest kõrgemat talumistasu, mis võib tulevikus suurendada maaomanike leplikkust taristu talumise suhtes.
• Tehnovõrkude talumistasu kasv jaotatakse kolme aasta peale.
• Maksutõusu mõju leevendamiseks nähakse maksumaksjale ette kaitsemehhanismid (vähendatakse lubatud maksimummäärasid ja kehtestatakse aastasele kasvule 10% piirmäär).
• Ühtlustatakse maa kasutustasu määrasid - aastatasu kõigile 3% maa maksustamishinnast.
• Seaduses säilib rahvastikuregistrijärgse kodualuse maa maksuvabastus nii, nagu see 2012. aastal kehtestati.
• Kodualuse maa maksuvabastust laiendatakse elamu- ja ärimaa liitsihtotstarbega maadele. Kui kortermaja esimesel korrusel asub näiteks äripind, siis seaduse vastuvõtmisel ei peaks koduomanikud alates 2024. aastast ärimaa osa eest enam maamaksu maksma. See muudatus mõjutab umbes 9700 kodu, mis näiteks Tallinna linna arvestuses teeb ligikaudu 227 000 eurot.
• Maksumäärade muutused peavad olema kehtestatud vähemalt kuus kuud enne maksustamisaasta algust.
• Maa korralise hindamise tulemused hakkavad kehtima 2024. aastal.
• Maamaksu laekumine on püsinud samal tasemel alates 2012. aastast ja olnud ligi 60 miljonit eurot aastas.

KOMMENTAAR | Omanike keskliit: maamaksu tõus rikuks valitsuse tõotatud maksurahu

Eesti omanike keskliidu arvates toob vabariigi valitsuse plaanitav maade korraline hindamine omanikule kaasa maamaksutõusu ning rikub sellega lubatud maksurahu.

Liidu juhatuse esimehe Priidu Pärna sõnul on selline maksutõus, ühe riikliku maksu suurenemine aastas ja mitmete järjestikuste aastate jooksul kümnendiku võrra, ebaproportsionaalne ning kodanike seisukohalt halb maksupoliitika. Omanikud ei ole süüdi selles, et riik ei ole suutnud regulaarselt maid korraliselt hinnata ega peaks riigi tegemata jätmise pärast nüüd ülemäärases tempos kasvavat maksustamist taluma.

Kuigi valitsus näeb justkui ette iga-aastase tõusu piiramist ja soovib tagada maksumaksjale sujuvat üleminekut uuele hinnastamisele, on maamaks kohalike omavalitsuste jaoks oluline tuluallikas ning võib eeldada, vaadates ka tänast praktikat, kehtestatakse omavalitsuste poolt maksimummäär.

Ka sellisel juhul, kui maamaksustamise määr elamu- ja metsamaal saab 2,5% asemel olema kuni 0,5% maksustamise hinnast, toob see kaasa ikkagi maksutõusu kaks korda, näiteks kui maa hind on muutunud kümme korda, sõnas Pärna. 

Tema sõnul on liit mures eakate omanike maksukoormuse pärast, kelle ajaloolised krundid on oluliselt suuremad kui kodualuse maamaksuvabastusega kaetud 1500 ruutmeetrit. Omanikule on riigi poolt pandud piisavalt erinevaid koormisi, olgu need siis looduskaitselised piirangud, tehnovõrkude talumistasu või lumelükkamise kohustus.

"Loodame, et maamaksutõusust tekkiv omavalitsuse lisatulu on piisav katteallikas, et finantseerida talvist avalike kõnniteede hooludust, mida riigikogus algatatud eelnõu kohaselt tahetakse omanike õlult võtta ja omavalitsuse enda kohustuseks muuta," avaldas Pärna.

Maaomanikud, kelle maal asuvad tehnovõrgud on nördinud asjalust, et tehnorajatiste talumistasude arvutamise valemit muudetakse omaniku kahjuks. Avalikes huvides tehnovõrgu talumine tähendab maaomanikele kitsendusi maa kasutamisel ja sellega kaasnevat saamata jäävat tulu. Kui varem oli talumistasu määr 7,5% maksustamishinnast, siis nüüd soovitakse määra vähendada 3,5%l-e sõnas Pärna.

Liit märgib meeldetuletuseks valitsusele, et 7,5% määr kehtestati alles 2019. aastal aastatepikkuste arutelude ja põhiseaduslike vaidluste tulemusena, on seega põhjendamatu taas riigi antud lubaduse murdmine. Seega ei saa me omanike liiduna mingil juhul nõustuda sellise tasumäärade pea kahekordse vähendamisega, lausus Pärna. Liit on ühtlasi seda meelt, et kindlasti peab säilima kodualune maamaksuvabastus (seda ka plaanitakse teha – S. L.). 

Positiivse poole pealt toob Pärna aga välja veel selle, et nüüd püütakse lahendada ära ka aastaid kestnud probleem, kus eluruumi koduna kasutavad omanikud pidid tasuma jätkuvalt maamaksu seetõttu, sest nende majas on ka äriruumid ja maatükil on liitsihtotstarve (elamu- ja ärimaa).

Omanike keskliit on 1994. aastal loodud Eesti suurim vabaühendus, kes esindab 64 000 kodu- ja maaomaniku huve.