"Hoiu-laenuühistusse raha paigutajad käituvad pigem investori kui hoiustajana," selgitas BestCrediti juhataja August Käära. "Valdavalt on see pisut vanem, raha-asjades kohusetundlik inimene, kellele see on üks mitmest säästude paigutamise viisist."

Inimesed, kes hoiavad või on lähiminevikus hoidnud sääste hoiu-laenuühistus, kasutavad selleks sagedamini veel tähtajalisi pangahoiuseid, väärtpabereid ja kolmandat pensionisammast. Nad on keskmisest parema finantsdistsipliiniga ning usinamad säästjad, aga ka keskmisest märksa optimistlikumad tavainimese toimetulekuvõimaluste suhtes.

"Neid iseloomustab mõningane umbusk keerulisemate investeerimistoodete, nagu laenuvahendusplatvormide, ühisrahastuste ja krüptovarade suhtes, aga nad hoiavad üldjuhul enda säästud hajutatuna ja on endale riskid selgeks teinud," rõhutas Käära.

Üksikutelt turuosalistelt saadav negatiivne kogemus suudab Käära kinnitusel aga määrida sektori maine pikaks ajaks, nagu on näidanud nii laenuettevõtete kui hiljuti ka hoiu-laenuühistute kogemus. "Esimese emotsioonina tahaks ilmselt nüüd ühistute tegevust massiliselt üle reguleerida, kuid see tekitaks hoiustajate seas kahjusaajaid rohkem kui kasusaajaid," selgitas ta. "Kasu oleks kõigest, mis muudaks HLÜ-sse pandud raha kasutamise läbipaistvamaks, et kõik inimesed saaks otsustamise ajal täpselt aru, mis riske nende rahaga võetakse ja kuidas selle säilimine tagatakse."

Käära kinnitusel tuleks hoiu-laenuühistutesse raha paigutamist võtta nagu fondidesse investeerimist. "Nagu fondidegi puhul, on HLÜ-de riskide võtmine ja tulusus väga erinevad," märkis ta. "Keegi ei arva, et riskantsemad ja tulusamad fondid tuleks ära keelata või jõuga võlakirjafondideks reguleerida, küll peavad nad investeerimispõhimõtetest ja võetavatest riskidest täpselt aru andma."

Hoiu-laenuühistusse ja fondi raha paigutamisel on kaks olulisimat põhimõtet Käära kinnitusel samad. "Saa aru ja hajuta," selgitas ta. "Pole tark viia oma säästud ühte fondi, ja samamoodi peaks hajutama ka hoiu-laenuühistutesse viidav raha."