Ekstsentriline soomlasest ärimees Vesterbacka ei taha kuidagi alla anda: Helsingi-Tallinna tunnel tuleb peagi

Soomlasest ettevõtja, Angry Birdsi kaubamärgi üks loojatest, Peter Vesterbacka ei ole alla andnud. Ta ütleb, et 2024. aasta 24. detsembril sõidab rong tunneli kaudu Helsingist Tallinnasse. Suurimaks takistuseks on see, et erasektorisse ei suhtuta riikide poolt hästi ning ka "Hiina teema", kirjutab Iltalehti.

Samal ajal ajavad Vestrbacka ja tema äripartner Kustaa Valtonen projekti edasi. Projektiga, millest on kaua räägitud, astuti hiljuti pikk samm edasi, kui Soome transpordiminister Timo Harakka ning Eesti majandus- ja taristuminister Taavi Aas allkirjastasid vastastikkuse mõistmise memorandumi.

Dokument kohustab tegema riike projekti edendamiseks koostööd, kuid seal ei lubata, et tunnel kindlasti ehitatakse.

Eesti pani lepingusse eelduse, et tunneli ehitavad riigid ehkki ainus teadaolev tunneli ehitamise konkreetsem projekt on Vesterbacka ja Valtoneni eraalgatus Finest Bay Area Development. Vesterbascagi soovib saada riikide esindajaid siiski samasse paati. Vesterbacka arvab, et riikidevaheline kokkulepe näitab vaid, et kaks riiki soovivad edasi liikuda.

„See on vaid paber, mis näitab, et me tahame tunnelit Eesti ja Soome vahele. See tugevdab meie usku tunneli idee realiseerumisse ja toetab meie projekti. Ainus käimasolev projekt on meie oma," selgitab ta.

Samal ajal on Taavi Aas öelnud, et sel kümnendil tegeletakse veel erinevate uuringutega ning tunneli valmimine ei ole võimalik. Samas ei välista Aas, et ühel või teisel viisil erasektor siiski projekti kaasatakse.

Vesterbacka on endiselt veendunud, et kahe aastaga saaks tunneli ära ehitada ning see võiks juba 2024. aastaks valmis saada.Tegemist on 80-100 kilomeetri pikkuse tunneliga, mida hakataks tegema 16 tunneli puurimiseks mõeldud masinaga.

Iltalehti loos on märgitud, et Eesti eelmine valitsus langes korruptsiooniskandaali tõttu, kuid Vesterbacka sõnul on meie uue valitsuse programmis tunnel kõrgel kohal. Seda arutati ka Kaja Kallase, Sauli Niinistö ja Sanna Marini kohtumisel.

„Meie administratsiooni puhul on olnud ideoloogilisi väljakutseid. Mõned vihkavad ennekõike eraettevõtlust," ütleb Vesterbacka.

„Hiina kaart"

Soome ettevõtjad saavad siiski aru, et enne ehitama hakkamist on neil vaja lubasid. Kuumaks teemaks on ka Hiina raha, mida kaasata plaanitakse.

Vesterbacka ütleb, et Touchstone Capital Partners Fund oleks projekti peamine rahastaja.

„Touchstone'il on osalus 20 Hiina riigiettevõttes, mistõttu on mängitud Hiina kaardile. Meil on Hiinaga head kontaktid ja on loomulik otsida rahastust sealt," ütleb Vesterbacka.

Ta nendib, et Hiina kapitalil on poliitiline laeng, kuid eitab, et rahastusega kaasneks mingi probleem. Seni, kuni jäme ots jääb Eestile ja Soomele.

„Isegi kui raha tuleb Põhja-Koreast, pole see oluline seni, kuni enamusosalus kõigis projekti etappides jääb siia. Projekt saab olema rohkem soomlane kui Volvo on rootslane," toob ta välja.

Samas on nad uurinud rahastuse võimalust ka mujalt, kuid veel neid plaane ei avalikusta.