Asjatundjad küsivad: kas maailma tohutult polariseeriv vaktsiinipatentide kaitse peatamine tõesti päästaks meid?

Olukorras, kus koroonapandeemia kontrolli alla saamiseks nähakse just vaktsiinides päästerõngast, on ootamatult üles kerkinud küsimus vaktsiinipatentide ning nende kaitse peatamise üle. Kui hea mõte see on, arutlevad arvamusloos advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaadid Silvia Urgas ja Mari-Liis Orav.

Mõneti ootamatult on ülemaailmsete suhete viimase aja põhiküsimuseks tõusnud intellektuaalne omand. Möödunud aasta oktoobris tegid peamiselt Aasia ja Aafrika riigid eesotsas India ja Lõuna-Aafrikaga Maailma Kaubandusorganisatsioonile (WTO) hiljuti täpsustatud ettepaneku peatada vähemalt kolmeks aastaks WTO liikmete kohustus tagada COVID-19 ennetamiseks, raviks ja tõkestamiseks vajalike tervisetoodete ja tehnoloogiate (sh vaktsiinid, isikukaitsevahendid, nende materjalid ja komponendid) intellektuaalse omandi (sh patentide, aga ka autoriõiguste ja ärisaladuse, mida nimetame käesolevas artiklis läbivalt ühiselt vaktsiinipatentideks) kaitse.

Ettepanekut ajendas kartus, et ilma lisameetmeteta varuvad suuremad ja rikkamad riigid oma elanikele miljoneid vaktsiine, mis tegelikult kohest kasutust ei leia ja vaesemad riigid ei suuda omale vajalikke vaktsiine kindlustada. Arvestades, et USA otsustas alles hiljuti – peale pahameeletormi – jagada teiste riikidega 60 miljonit doosi laos seisvat AstraZeneca vaktsiini, mida USA ise ei vaja, on selline hirm igati mõistetav. Tänaseks on ettepanekule oma poolehoidu avaldanud isegi paavst. Kas vaktsiinipatentide ajutine peatamine on ikka parim viis tagamaks, et vaktsiin jõuaks kõigi huvilisteni üle kogu ilma?

Mis üldse on vaktsiinipatentide ajutine peatamine?

Lihtsustatult selgitades takistavad vaktsiinipatendid hetkel huvilisi ise näiteks Pfizeri või Moderna vaktsiini tootmisele ja müümisele asumast. Ravimi patendiga kaitsmise võimalus peaks motiveerima ravimitootjaid tegema suuri kulutusi uute revolutsiooniliste ravimite loomisele.
Patendi kehtivuse ajal on patendiomanikul ainuõigus patendiga kaitstud leiutisele ehk õigus otsustada, kes ja millistel tingimustel patendiga kaitstud ravimit toota ja müüa võib. Seeläbi peaksid ettevõtted olema huvitatud pidevast innovatsioonist, kuna leiutisest saadav võimalik rahavoog jääb patendiomaniku kontrolli alla.

Vaktsiinipatentide ajutise peatamise korral kaotaks patendiomanik ajutiselt oma ainuõiguse ning kui mõni kolmas ettevõte sooviks ilma patendiomaniku loata asuda sama vaktsiini tootma, ei oleks algsel vaktsiinitootjal õigust teda vähemalt enda kehtivale patendile viidates takistada. Samuti ei saaks WTO-s nende liikmete, kes vaktsiinipatendi peatasid, tegevust vaidlustada.
Pooldajate peamised argumendid

Pooldajate argumentide peamiseks märksõnaks on „õiglus“. Ajakirja Nature märtsi lõpus ilmunud artikli kohaselt vajab maailm u 11 miljardit COVID-19 vaktsiinidoosi, et immuniseerida 70% maailma elanikkonnast (eeldusega, et iga inimene vajab kahte doosi).

Aasta alguse seisuga oli kinnitatud tellimusi u 8,6 miljardile doosile, millest 6 miljardit kõrge ja keskmise sissetulekuga riikidesse. Vaesematel riikidel – kes moodustavad 80% maailma elanikkonnast – on olnud juurdepääs vähem kui kolmandikule saadaolevatest vaktsiinidest. The Economisti kohaselt võivad vaktsiinidoosi hinnad varieeruda 2 kuni 40 dollarini, kusjuures jõukamad riigid maksavad doosi eest oluliselt vähem kui vaesemad riigid.

Kui kõigil oleks võimalus kasutada olemasolevaid teadmisi vaktsiinide tootmiseks, väheneks ebavõrdsus ja suurem osa maailma elanikkonnast saaks kiiremini vaktsineeritud, mis oleks kasulik kõigile. Pooldajad rõhutavad ka, et mitmed vaktsiinitootjad on arendustegevuseks kasutanud riiklikku raha ning varasemaid riiklikke uuringuid, mis õigustab veelgi intellektuaalse omandi õiguste laialdasemat kasutamist.

Vastaste peamised argumendid

Idee vastased ei ole veendunud, et vaktsiinipatentide peatamine annaks soovitud efekti. Vaktsiinide tulevikuks peetavate mRNA-põhiste vaktsiinide tootmine nõuab toorainet ja keeruka infrastruktuuri ülesseadmist, mistõttu on ebausutav, et ettevõtted, kes pole seni olnud suutelised Pfizeri või Modernaga litsentsi saamiseks läbirääkimistesse asuma, suudaksid lähiaastatel nullist üles ehitada vajalikud tehased ja leida inimressursi, isegi kui vaktsiinipatent neid enam ei takista.

Moderna on näiteks öelnud, et ei hakka pandeemia ajal oma patente jõustama. Praeguseks on ebaselge, kas ja millist tulemust see on andnud, eriti arvestades, et patenditaotlused ei sisalda sageli nagunii ettevõtte kõige väärtuslikumat ärisaladust.

Seega leiavad mitmed patentide peatamise vastased, et ülemaailmset vaktsiinipõuda aitaks märksa paremini leevendada näiteks vaktsiinide ja nende koostisosade ekspordipiirangute peatamine või see, kui jõukad riigid jagaksid vaktsiine vaesemate riikidega.

Kuidas näeks vaktsiinipatentide ajutine peatamine välja praktikas?

Kuidas vaktsiinipatentide ajutine peatamine praktikas välja näeks, on siiani üsna segane. WTO tasandil võidakse ainult otsustada, et ei jõustata intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS) teatud sätteid, mis puudutavad intellektuaalse omandi kaitset.

Samas see, kas ja kuidas seda liikmete riigisisesel tasandil tehakse, on iga liikme otsustada. Sisuliselt tähendaks see WTO liikmete riigisiseste õigusaktide muutmist vastavalt iga riigi õiguskorrale (ja vastavalt iga riigi soovile).

Patentide kaitse on territoriaalne. See tähendab, et näiteks ravim, mis on kaitstud patendiga USA-s, ei pruugi seda olla Euroopas või Hiinas. See tähendab ka, et vaktsiinipatendi peaks peatama need riigid, kus ravimit tegelikult tootma või pakkuma hakatakse.

Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu paindlikkus

On leitud, et TRIPS sisaldab juba praegu piisavat paindlikkust ja vaktsiinipatentide peatamine pakutud kujul ei ole vajalik. Esiteks võivad liikmed TRIPS-i kohaselt võtta vajalikke meetmeid tervishoiu ja avalike huvide kaitseks aladel, mis on nende sotsiaalmajandusliku arengu jaoks elulise tähtsusega.

Teiseks peaks intellektuaalse omandi õiguste kaitsmine toimuma viisil, mis viib sotsiaalsele ja majanduslikule heaolule ning õiguste ja kohustuste tasakaalustatusele. Kolmandaks võivad liikmed võimaldada patendi objekti kasutamist õiguste omaja loata, sh valitsuse või valitsuse volitatud kolmandate isikute poolt, eeldusel, et see toimub teatud tingimustega kooskõlas (nn sundlitsentsimine).

Mh on sundlitsentsimise eelduseks üldjuhul see, et litsentsi taotlev isik on ebaõnnestunult taotlenud õiguste omajalt litsentsi kaubanduslikel tingimustel (v.a riikliku kriisiolukorra või muude äärmiselt pakiliste asjaolude korral või riiklikuks mittekaubanduslikuks kasutamiseks) ning sundlitsentsi andmisel tuleb õiguste omajatele maksta piisavat tasu.

WTO liikmete poolt 2001. aastal vastu võetud deklaratsiooni järgi ei või TRIPS ka hetkel takistada rahvatervise kaitseks meetmete võtmist, sh õigust anda sundlitsentse. WTO liikmed leppisid 2003. aastal täiendavalt kokku, et sundlitsentsiga tootmine ei pea toimuma vaid siseturu jaoks, vaid lubatud on ka eksport. Seda ainult siis, kui riigid oma riigisiseses õiguses nii otsustavad. Sundlitsentsimine on reguleeritud ka EL-i tasandil ning Eesti õigusaktides.

Ometi on leitud, et olemasolevad vahendid ei ole praeguses olukorras piisavad. Erinevalt olemasolevast sundlitsentsimise regulatsioonist ei kohalduks tänane ettepanek ainult patentidele, vaid ka teistele intellektuaalse omandi õiguste kaitsevormidele, mis võib olla oluline, kuna pelgalt patendist ei pruugi piisata, kui puudub selle järgi tootmise korraldamiseks vajalik know-how, mis on kaitstud ärisaladusega.

Segaseks jääb, kuidas saaks äriühingut sundida oma ärisaladust tootmise jaoks avaldama. Väljaspool patendikaitse peatanud riiki asuva äriühingu suhtes tundub see eriti ebatõenäoline.

Mis saab edasi?

Algselt vaktsiinipatentide peatamise vastu seisnud USA on asunud ettepanekut toetama. Kusjuures see ei tähenda, et USA seejärel kindlasti ka oma seadustes patendikaitse tühistaks. EL-i liidrid vähemalt esialgu USA-ga kaasa minna ei soovi, viidates muuhulgas sellele, et tegu on pigem populistliku pakkumisega, mitte imenipiga, mis kõrvaldaks riikidevahelised ebavõrdsused vaktsineerimise korraldamises. Euroopa Parlament hääletab küsimuse üle 7.-10. juuni istungisessioonil.

Kui vaktsiinipatentide peatamine tõesti tõeks saab ja mõju omab, võib eeldada, et senised vaktsiinitootjad kaotavad suure osa oma senisest oodatud sissetulekust. Kuigi kahju hüvitamise nõude esitamine vaktsiinipatentide peatamist toetanud riikide vastu ei pruugi tunduda mainekujunduslikult ahvatleva sammuna, on vähemalt teoreetiliselt võimalikud ravimifirmade miljarditesse ulatuvad kahjunõuded.

Ilmselt avaldab see mõju ka ravimifirmade tulevikuplaanidele – kui ravimifirmadel puudub kindlus, et tulevikus suuremahulisi investeeringuid tehes need ka ära tasuvad, võib see pärssida innovatsiooni. Vaktsiinipatentide peatamise pooldajad seda aga ei usu, kuna nt Pfizeri ja Moderna vaktsiinide taga olevat mRNA tehnoloogiat rahastasid aastakümneid ka maksumaksjad, enne kui ravimifirmad selle kasutusele võtsid.

WTO-s on ideaalis vaja konsensust või kui seda ei saavutata, siis vähemalt kolme neljandiku liikmete hääli TRIPS-i osalisest jõustamisest loobumise otsustamiseks. Võib arvata, et mis tahes lahenduseni jõudmiseks läheb veel kuid. Kui ka kokkuleppeni jõutakse, ei ole kindel, millises ulatuses ja millisel kujul ning millised on selle tulemused.

Selge on see, et maailm on selles küsimuses polariseerunud ning küsimus selle kohta, mis on praegusel juhul õiglane, saab ühel või teisel hetkel ja kujul mingi poliitilise lahenduse.