Ristal tõi välja, et uuringu tulemused laienesid automaatselt ka Woltile, sest tegemist on ühe suurima platvormitöötajatele tööd pakkuva ettevõttega. Samas on Wolt aga ettevõte, kus on kasutusel sootuks vastupidised praktikad uuringus viidatule.

"Kuna uuringust ei selgunud, mis ettevõtted valimisse võeti, siis automaatselt laiendati uuringu tulemusi ka meile. Seetõttu pidasime oluliseks täpsustada, et enamikul meie kullerpartneritest on Woltiga töövõtuleping, mis võimaldab meil tasuda oma kullerpartnerite eest tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmaksu (samuti tööandja sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaksud). See omakorda tagab, et meie kullerpartnerid saavad Eestis haigushüvitisi, töötushüvitisi, teenivad pensionistaaži ja kindlustatud isikutele mõeldud tervishoiuteenuseid,” selgitas Ristal.

Tema sõnul maksis ettevõte esimeses kvartalis 403 000 eurot tööjõumakse.

Kõik Eesti platvormitöötajad ei tööta samadel tingimustel

Üheks murekohaks Ristali sõnul on see, et uuring paneb platvormitöötajad justkui ühte patta. Näiteks selgus uuringus, et platvormitöötaja keskmine kuupalk on 1071 eurot (koos erinevate toetuste ja stipendiumite jms)

Kuigi läinud reedel selgitas Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov, et platvormitöö uuring ei keskendunud Wolti platvormil töötavate inimeste sissetulekutele, vaid rääkis kõigi platvormitöötajate keskmisest sissetulekust üle kõigi sissetulekuallikate, sealhulgas laekumised platvormitööst, aga ka muu palgatulu, toetused ja stipendiumid.

Ettevõte juhi sõnul pole Wolti puhul õige väide, et 40 tundi platvormil töötav inimene teenib vähem kui on Eesti keskmine palk. “Meie andmetel teenis näiteks Wolti kuller Eestis esimesel kvartalis umbes 12 eurot iga veebitunni eest brutos." Veebitunni all mõistetakse aega, mil kuller oli valmis tellimusi vastu võtma või neist keelduma.

Töövõtulepingut võiksid kasutada ka teised platvormitöötajad

Võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega on Eestis töövõtulepingu näol loodud väga head võimalused, et olla sotsiaalselt vastutustundlik ettevõte ja hoida kullerpartnereid sotsiaalselt kaitstuna. Sellest tulenevalt on Wolt võtnud südameasjaks propageerida Eestis rakendatavat töövõtulepingu mudelit ka Euroopa Liidus.

Töövõtuleping on Ristali hinnangul justkui ajast ees käinud - meil on olemas seadusandlus, mis tagas platvormitöötajatele sotsiaalsed garantiid, riigile maksud ja töötajatele paindlikkus juba enne seda, kui inimesed teadsid, mis on platvormitöö.

Ristali arvates on ainuõige pakkuda kulleritele sotsiaalset kindlustunnet ja garantiid. “Ma saan rääkida ainult Wolti vaatest, miks meie seda teeme, ma ei saa rääkida teiste ettevõtete eest,” selgitas ta.

Keskmise kulleri profiili pole

Aga kust tuleb platvormitöötaja tasu? Enamus kulleritele tulevast tasust tuleb restorani makstud vahendustasust ning ettevõte maksab kullerile sealjuures distantsitasu. Seega on tasu sedavõrd suurem, mida pikem on läbitud vahemaa.

Kullerid saavad ise valida, kas sõidavad auto, mopeedi või jalgrattaga, esimese eeliseks on kiirus, aga sellega kaasnevad ka suuremad kulud.

Samas ei tee Ristali sõnul ettevõte statistikat, millised on nende töötajad. “Nad on meie partnerid. Me ei küsi, mis keelt inimene räägib ja mis tasemel, samuti ei ole meil ülevaadet kui paljud kolmandatest riikidest pärit inimesed teevad platvormitööd,” lisas Ristal. Nõnda ei ole ka Wolti juhi võimuses iseloomustada, milline on keskmine Woltis töötav kuller.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid