Eestist eksporditi ja imporditi kaupu jooksevhindades 1,6 miljardi euro eest. Ekspordi väärtus ületas esmakordselt kuu arvestuses 1,5 miljardi euro piiri. Kaubavahetuse puudujääk oli 78 miljonit eurot, mis suurenes võrreldes eelmise aasta aprilliga 10 miljoni euro võrra.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Evelin Puura sõnul mõjutas aprilli kaubavahetuse suurenemist oluliselt materjalide hindade tõus, aga ka mahtude suurenemine. „Eelmise aasta aprillis vähenes eksport 17% ja import 22%, sest kaupade vaba liikumine oli ka Euroopa Liidu piires takistatud," täpsustas Puura.

Kaupadest eksporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid, elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid. Võrreldes möödunud aasta aprilliga suurenes enim ehk 173 miljoni euro võrra mineraalsete toodete, 88 miljoni euro võrra elektriseadmete ning 75 miljoni euro võrra transpordivahendite väljavedu.

Eesti suurim kaupade ekspordipartner oli Soome, järgnesid USA ja Läti. Väljavedu suurenes enim USA-sse, kuhu veeti rohkem telekommunikatsiooni seadmeid, põlevkivi kütteõli ja ka töödeldud kütteõli. Samuti suurenes eksport Hollandisse, kuhu viidi rohkem töödeldud kütteõli ja Lätti, mida mõjutas enim transpordivahendite väljavedu.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 70% kogu kaupade ekspordist. Kodumaiste kaupade väljavedu suurenes 53% ja reeksport 55%. Kõige rohkem kasvas Eesti päritolu töödeldud mineraalõlide, telekommunikatsiooni seadmete, puidugraanulite, okaspuu saematerjali, akende ning kokkupandavate puitehitiste eksport.

Kaupadest imporditi Eestisse kõige rohkem elektriseadmeid, mineraalseid tooteid, transpordivahendeid ning masinaid ja mehaanilisi seadmeid. Enim suurenes 120 miljoni euro võrra transpordivahendite, 95 miljoni euro võrra mineraalsete toodete ning 84 miljoni euro võrra elektriseadmete sissevedu.

Kaupu imporditi kõige rohkem Soomest, Venemaalt ja Saksamaalt. Enim suurenes import Venemaalt, kust toodi sisse rohkem kütteõlisid, Saksamaalt, kust imporditi rohkem sõiduautosid ning USA-st, kust toimus elektriseadmete sissevedu.