KUULA | Ehitustöölistel tuleb hakata kiipkaarte kaasas kandma. Kus saaks maksuamet uut süsteemi veel rakendada?
(75)
Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel on ehitussektor üks kolmest majandussektorist hulgi- ja jaekaubanduse ning töötleva tööstuse kõrval, kus põhjustatakse riigile aastas suurimat maksukahju – ca 28 miljonit eurot.
2023. aastast peavad kõik suurematel ehitusobjektidel töötajad end kiipkaardiga tööle tulles ja sealt minnes registreerima. Andmed jooksevad ehitusplatsilt otse maksu- ja tolliametisse, mis võrdleb ja kontrollib neid ning loodab nii vähendada tunduvalt senist maksukahju, mida ehitussektoris tööjõuga sahkerdamine endiselt põhjustab. Sarnast süsteemi kasutatakse Skandinaaviamaades juba aastaid
Uue süsteemi kohta räägib Majandusaruande saates täpsemalt maksu- ja tolliameti maksuauditi osakonna arendusspetsialist Siim Tamm. Ta möönab, et ka selle meetmega kaasnevad riskid ja sellest kõrvalehoidmine on keeruline, aga võimalik. Küll aga näeb Tamm, et samasugust süsteemi oleks võimalikult lihtne rakendada ka teistes sektorites.
Kuna mustalt töötamise ja maksude maksmata jätmise probleem ei kummita ainult ehitussektoris, siis laiemat konteksti lisab teine külaline, maksuauditi osakonna valdkonnajuht Oscar Õun. Õuna sõnul jääb ümbrikupalga tõttu riigi tuludesse laekumata 134 maksutulu. Seda just eriti varjatud ja raskesti tuvastatava skeemiga, kus tööandja maksab ümbrikupalka osaliselt – ehk et inimene on ametlikult tööle registreeritud, kuid osa töötasust makstakse juurde mustalt.
