Võib isegi öelda, et inimeste ostukäitumine on julgem kui kriisieelsel ajal: kui kaks aastat tagasi plaanisid Eesti elanikud kulutada suvepuhkusele keskeltläbi 716 eurot ja mullu vaid 569 eurot, siis nüüd ollakse valmis puhkamisele kulutama 750 eurot ehk 39% perekonna sissetulekust.

Ferratumi iga-aastane suvepuhkuse uuring, mis annab ülevaate eri riikide elanike hooajalistest tarbimisharjumustest, vaatles seekord ka pandeemia mõju inimeste igapäevaelule ja tööle. 12 riigis korraldatud küsitlus näitab, kuidas koroonaviiruse levik on muutnud inimeste finantskäitumist ning millised on uuringus osalenud 10 000 pere ostu- ja reisiplaanid lähikuudeks.

Raha kulutatakse kõikjal rohkem

Ilmneb, et läinud kevadega võrreldes on tarbijate optimism kasvanud kõikjal maailmas. Vastanuist pea pooled (48%) plaanivad suvepuhkuse ajal käia välja sama palju raha kui mullu ja 14% kavatseb kulutada rohkemgi kui eelmisel suvel. Eesti inimesed suhtuvad puhkusega seotud kulutustesse mõõdukalt või isegi konservatiivselt, meist alalhoidlikuma pere-eelarve poliitikaga on Austraalia ja Skandinaavia riikide elanikud.

Keskmisest heldekäelisemalt kavatsevad tänavu puhkuse ajal raha kulutada Bulgaaria, Rumeenia ja Läti inimesed. Meie lõunanaabrid on valmis suvepuhkuse ajal kulutama isegi veidi enam kui poole leibkonna sissetulekust ehk 770 eurot ja rumeenlased koguni 875 eurot (võrdluseks: aasta tagasi plaanisid Rumeenia inimesed kulutada suvepuhkuse ajal vaid 492 eurot).

Väljaminekute osakaal

Eestlased armastavad kodumaal reisimist

Suviste kuluartiklite pingereas joonistub välja huvitav tendents: kümne riigi elanikel on kulujärjestuses esikohal toidukaup, ent eestlastel ja lätlastel mitte. Eesti inimesed plaanivad panustada esmajoones kodumaal reisimisse (15% suvekulutustest) ja lätlased kodu kaunistamisega seotud tegevustesse (17%).

Millele plaanid enim kulutada

Tasub mainida, et eelmisel aastal nimetati samuti toidukaupu suurima kuluna pea kõikides riikides ning ka siis paistsid erandina silma eestlased, kel läks enim raha siseturismile (17%). Kuluartiklitest teisel kohal on eestlastel tänavu tarbeesemete soetamine endale ja perele, siis toidukaupade ostmine, seejärel kulutused aiandusele ja meisterdamisele ning alles viiendal kohal investeeringud kodu kaunistamisse.

Eestlaste peamised kuluallikad puhkuse ajal

Aasta tagasi oli eestlaste suviste meelistegevuste pingerida selline: esikohal kodumaa võlude avastamine, teisel kohal väljaminekud söögile, seejärel muude tarbeesemete soetamine, siis aiandus ja meisterdamine ning viiendal kohal laste vajaduste finantseerimine.

Tunamullusega võrreldes on eesti inimeste suvised meelistegevused koroonaviiruse leviku tõttu muutunud ning varem eelistatud sotsiaalsed tegevused, nagu suveürituste külastamine, spaa- ja heaoluteenuste kasutamine, välisreisid ja koosviibimised, on valikutest välja langenud. Vaid üks on jäänud samaks: kodumaal reisimine oli eestlastel 2019. aastalgi suurim kuluartikkel.

Taastub tavapärane (töö)elu

Makseviiside küsimustele vastates ütles 64% kõigist uuringus osalenuist, et eelistab internetis ostmist tavakaupluste külastamisele. Kaardimaksed moodustavad 2021. aastal 58% kõikidest maksetest, ainult 28% vastanuist eelistab sularaha ja 19% pangaülekannet.

Uuringu põhjal võib öelda, et tööhõive on suhteliselt kõrge ja inimesed pole oma sissetulekutes märkimisväärselt kaotanud. Tervelt 72% vastanuist on töökoht alles ja nende palka pole vähendatud. Oodatakse kontorisse naasmist ning rohkem kui pooled uuringus osalenuist ei soovi pandeemia ja piirangute lõppedes kaugtööga jätkata.

Kõige enam igatsevad inimesed sotsiaalseid koosviibimisi – näiteks kokkusaamisi pere ja sõpradega. 34% vastanuist märkis, et kodus õppimise ja töötamise suurim miinus on privaatsuse puudumine. Iseäranis keeruline on kaugtöö olnud neile, kel on kodus lapsed või kitsad elutingimused.

Kuigi paljud inimesed on veel vaktsineerimata, soovib suurem osa seda sel aastal siiski teha. Kõige aktiivsemad vaktsineerijad on kõnealuse uuringu põhjal Soome, Rootsi, Norra ja Rumeenia ning kõige vähem aktiivsed Bulgaaria ja Austraalia.