Tubakavaba huuletubakas ehk nikotiinipadjad hakkasid Eesti riigile maksutulu tooma 2019. aasta märtsikuust. Tubakatoodete maksulaekumise tabelites kajastab see tubaka tahke aseaine nime all. Kuigi tubakatoodete aktsiisitulu kogunumbritega võrreldes on tema müügilt laekuv aktsiisitulu veel võrdlemisi väike, on see siis lühikese ajaga hüppelise kasvu teinud.

Kui 2019. aastal laekus tubakavaba huuletubaka müügilt Eesti riigile 889 900 eurot, siis 2020. aastal kasvas selle tubakatoote aktsiisilaekumine ligi neljakordselt, küündides 3 416 447 euroni. Kui vaadata selle aasta esimese nelja kuu tubakatoodete aktsiisilaekumist, siis sel aastal liigub nikotiinipatjate aktsiisitulu taaskord mullusest oluliselt suurema maksulaekumise lainel.

Kui 2020. aasta esimese nelja kuuga laekus nikotiinipatjadelt 678 393 eurot aktsiisitulu, siis sel aastal on esimese nelja kuuga laekunud juba kaks korda enam ehk 1 336 658 eurot. Kui nikotiinipatjadelt laekuv aktsiisitulu sel aastal vähemalt kahekordistub, jõuab temalt saadav maksutulu juba sigarettide järel praegu aktsiisilaekumise seisukohalt teisel kohal olevale suitsemistubakale üsna kannule, kuigi ka sellelt laekuv aktsiisitulu on just selle aasta esimese nelja kuuga üsna suure hüppe teinud.

Vähendanud mokatubaka salaturgu poole võrra

Kuigi nikotiinipadjad sisaldavad erinevalt Rootsis müügil olevast huuletubakast ehk snusit küll nikotiini, ei sisalda nad tubakat, mistõttu võib toodet Eestis müüa. Tubakat sisaldavad huuletubakat Eestis müüa ei tohi, samas selle tarvitamine ja omanine Eestis keelatud ei ole. Müüa tohib seda on Euroopa Liidus lubatud ainult Rootsis.

Seetõttu liikus enne tubakavabade huuletubaka Eestisse müügile tulekut siin ka palju illegaalset mokatubakat. Maksu- ja tolliamet nägi juba 2019. ja 2020. aasta võrdluses selles osas salaturu mahu langust, mis süvenes veelgi 2021. aastal.

„Nikotiinipadja turule tulek on oluliselt mõjutanud illegaalse mokatubaka äri mahte. Konkreetset statistikat ei saa välja tuua, aga hinnanguliselt on illegaalse turu mahud vähenenud poole võrra, kui mitte rohkem,” ütles maksu- ja tolliameti uurimisosakonna talitusejuhataja Siim Rudissaar.

Tema sõnul on tubakavaba huuletubaka näol inimestel nüüd mugav alternatiiv minna poodi või tanklasse ning osta legaalne toode. „Mitte jätkuvalt otsida nö nurga tagant võimalikku diilerit, kellega eraldi kohtumise aeg ja koht kokku leppida. Hinnad on sealjuures suhteliselt samad,” märkis Rudissaar.

Tema sõnul on salasigarettide turg Eestis üleüldse olnud järjepidevas languses. Kui veel kümme aastat tagasi moodustasid salasigaretid ligi 20% Eesti kohalikust tarbimisest, siis uuringufirma Nielsen kohaselt oli mullu neljandas kvartalis maksumärgistuseta sigarettide osakaal Eestis poole väiksem ehk 9,5%.

Saab varsti täpsema regulatsiooni

Lõppeva nädala reedel võttis riigikogu menetlusse ka tubakaseaduse muudatused, millega kehtestatakse selged reeglid seni täpselt reguleerimata tubakavabale huuletubakale. Muudatusettepanekute kohaselt seatakse tubakavaba huuletubaka nikotiini sisalduse piiriks 25 mg/g, mis on sarnane apteekides müüdavatele nikotiini asendusravi toodetega.

Lisaks sätestatakse piirang, et edaspidi ei tohi tubakavabale huuletubakale lisada vitamiine ja muid lisaaineid, mis võivad luua mulje, et toode on tervisele kasulik või võiks anda energiat ja jõudu. Ühtlasi on plaanis ära keelata tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete pakenditel kujutada multifilmitegelasi või mänguasju.

Tubakaseaduse muutmise eelnõu sisaldab ka mitmeid muid sätteid, millega soovitakse tagada toodete suuremat ohutust ning tarbijatele nõuetekohaste ja kvaliteetsete toodete kättesaadavust. Muudatuste kaudne eesmärk on igapäevase passiivse suitsetamise vähendamine ning Eesti tõukamine Euroopa tubakasurmade esikolmikust välja.

Eelnõu kohaselt tühistatakse alternatiivsete toodete kaugmüügi piirang, kuid edaspidi tuleb selle juures kasutatakse digitaalset isiku tuvastamise süsteemi, mis välistab toodete müümise ja kättesaamise alaealistele. Samuti soovitakse muuta maitse- ja lõhnaainete kasutamist alternatiivsetes toodetes. Edaspidi ei saaks Eestis müüa alternatiivseid tooteid, mis maitseks nagu maiustus või karastusjook.