Google tegi tuhandetest miljonärid. Üht meest tabas viimasel hetkel valus löök

Google läks 2004. aasta 19. augustil börsile. 17. aastat hiljem on Sergey Brin 108 miljardi dollariga maailma rikkuselt 7. ning Larry Page 112. miljardiga 6. inimene. Üldse tegi IPO miljonärideks umbes 900 Google'i toonast töötajat. Tuhanded järgnesid neile aja jooksul. Brian Reidi lugu on aga hämmastav.

Reid oli väga varajane Google'i töötaja, kuid tema ei saanud kogu sellest õnnest osa. Miks nii läks?

Brian Reid oli Google'i esimene operatsioonide juht, kuni Larry Page ta vallandas. See juhtus üheksa päeva enne Google'i suurt teadet, et nad lähevad börsile. Reid kaotas kõik oma optsioonid. Seitse kuud hiljem oleks need olnud väärt terve varanduse.

Mees tuli firmasse tööle 2002. aasta juunis. Ta sai kohe võimaluse saada 119 000 Google'i optsiooni, võimalusega need 0,3 dollariga aktsiateks vahetada. Idufirmad pakuvad tihti võimalust saada optsioone, mis ei ole kohe sinu omad. Enne tuleb teatud aeg tööl käia. Tavaliselt on selleks kolm aastat. On variant, et sa ka ostad osaluse lõpuks välja, olles vahepeal firma väärtuse kasvu panustanud.

2003. aastal tõsteti Reid projekti peale, mil ei olnud ei rahastust ega ühtegi töötajat. Tema eelmise positsiooni täitis Urs Holze, kes oli temast 15 aastat noorem.

2004. aasta veebruaris sai Reid toona 30-aastaselt Larry Page'ilt sule sappa. Talle öeldi, et ta ei sobi ettevõttesse „kultuurilistel põhjustel". 119 000 optsiooni läks Google'i kätte.

Kui Brian Ried oleks veel 7 kuud olnud Google'i töötaja, siis oleks tal olnud võimalus maksta 0,3 dollarit iga optsiooni eest. Ta oleks pidanud tasuma 35 700 dollarit.

Meenutame, et Google'i aktsia hind tõusis börsi avapäeval 85 dollarini. Seega oleks ta maksnud 35 700 dollarit, et omada hiljem 10 115 000 dollari eest aktsiaid. Aga tema vaates läks asi veel halvemaks. Aktsia hind hakkas kerkima ning on tänaseks jõudnud 2430 dollari peale. Kui ta oleks optsioonid aktsiateks ümber vahetanud ja need ka alles hoidnud, siis täna oleks tal 289 170 000 dollari eest aktsiaid.

Reid kaebas otsuse kohtusse. Ta ütles, et teda diskrimineeriti vanuse tõttu. Urs Holzle ja teised olid tema vanuse üle nalja visanud. Et tema ideed ja arvamused olid „mõttetud" ja „liiga vanad, et olla olulised". Tal ei olevat ka piisavalt energiat. Teda olla kutsutud „vanameheks".

Google tunnistas, et Reidi üle võidi tõesti teha nalja vanuse tõttu. Asi lahendati väljaspool kohut ning Reidi advokaat ütles, et selle tulemus oli „mõlemaid osapooli rahuldav". Võimalik, et mees saigi kena kopika, kuid tõenäoliselt mitte ligilähedalegi sellele, mis tema aktsiapakk täna väärt oleks.