Eelnimetatud kirjeldused võivad viidata olukorrale, kus tegemist on raadiohäirega.

Selliste olukordade lahendamiseks töötab Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametis (TTJA) raadiosageduste järelevalve meeskond, kelle igapäevaseks ülesandeks on sageduste monitoorimine, häirete tuvastamine ja nende lahendamine.

Selliste olukordade lahendamiseks ei piisa muidugi pastakast ja paberist, vaid tuleb kasutada spetsiaalset tehnikat (spektrianalüsaatoreid, peilingaatoreid), mis teevad raadiolained inimsilmale nähtavaks, et probleemi allikani jõuda.

Häireteated on kasvamas

TTJA sagedushalduse talituse juhataja Erko Kulu räägib, et 2020. aastal saabus meile 53 häireteadet ja näha on kerget kasvutrendi, kuna sidetehnoloogiad lähevad järjest keerulisemaks. Väljasõite on palju ja tihtipeale võib kuluda ühe kaebuse lahendamisele mitu tööpäeva, olenevalt nende keerukusastmest. Kõrge prioriteediga on ameti jaoks häired, mis mõjutavad elutähtsaid sideteenuseid nagu 112 numbri kättesaadavus või lennuohutusega seotud teenused.

„Kõige rohkem tuleb muidugi mobiilside häireid ning üldjuhul on põhjuseks isepaigaldatud mobiilside repiiter, mis on soetatud interneti avarustest. Arvatakse, et see teeb levi paremaks, kuid valesti paigaldamisel võib mobiilside levi kaduda tervel külal. Sellise repiiteri kasutamine vajab sagedusluba ning selle paigaldamise ja seadistamise peaksid siiski tegema professionaalid ehk sideettevõtted, kellel tihtipeale on see luba juba olemas,“ selgitas Kulu.

Wifi seade, mis segas üle lahe Soome ilmaradarit

WiFi töötab loavabas sagedusalas, mis on kõigile vabalt kasutamiseks, kuid antennist väljuv võimsus on piiratud. Kui kasutada tavalist ringkiirgusega antenni ehk pulka, mis on ostes WiFi ruuteri küljes, siis on võimsus normi piires. Häired tekivadki siis, kui ühendatakse „pulga“ asemele suure võimendusega suundantenn ja seetõttu on lihtne ületada norme 10 ja enam korda. TTJA kõige kurioossem juhus oli 200 meetri kõrgusele paigaldatud WiFi seade, mis segas üle lahe Soome ilmaradarit.

Esineb ka TV ja FM-raadio häireid, mis üldjuhul taanduvad kliendi ebasobivale antennile. Aga on ka reaalseid häireid, mis võivad oma olemuselt olla täiesti erilaadi. Näiteks ühel juhul tuli otsida pool päeva häire allikat, mis põhjustas iga natukese aja tagant klõpsatuse ühel FM raadiojaama sagedusel ja segas inimestel raadiokuulamist. Segajaks osutus 100 meetri kaugusel asuva naabri maja akna peal istuv, ilmselt Hiinas valmistatud mängukass. Kassil “saba seinas” ning saatis iga natukese aja tagant välja raadio impulsi. Kui kassil saba seinast välja võeti, olid ka häired kadunud.

Kuidas lahendatakse häireteateid?

TTJA järelevalve meeskond sõidab koos mõõtetehnikaga probleemsesse kohta ning tuvastab esmalt ümbruskonnas levivad raadiosignaalid. Järgnevalt tuleb selgeks teha, milline signaal on probleemne ning kus asub selle allikas. See tähendab tihtipeale majade vahel sõitmist või väikese käsiantenniga mööda korrusmajade trepikodasid ringi kondamist. Kui probleemne seade leitud, siis tuleb see välja lülitada.

„Enamjaolt ei ole inimene teadlik, et tal on kuskil seinakontaktis seade, mis tekitab raadiohäiret. Siis vajab see pisut selgitamist, arusaadavalt pole igaüks raadioinsener. Üldjuhul on inimesed väga mõistvad ja aitavad hea meelega. Väga harva esineb olukordi, kus keeldutakse oma nõuetele mittevastavat seadet välja lülitamast, sellistel juhtudel tuleb kasutada sunnimeetmeid,“ lisab Kulu.