Seitse kasutut fakti

Kooliaasta lõpul on pea mõnusalt täis igasugu eluks vajalikke tarkusi. Siin on mõned faktid energeetika valdkonnast, mis võib-olla ei olegi niivõrd kasutud kui esmapilgul näivad. Kindlasti on võimalik selliste teadmistega vestluse käigus kaaslasi hämmastada või särada mälumängudes, kui juhtub, et just midagi sellist küsitakse. Võib-olla aga viivad need mõtted rändama täiesti uutele radadele.

Siin on seitse (esmapilgul) täiesti kasutut fakti energeetika valdkonnast:

1. Maailma päevane naftatoodang ja nafta tarbimine käivad hetkel käsikäes, olles mõlemad suurusjärgus 90 miljonit barrelit ehk ligi 14,31 miljonit m³ ehk ligi 14,31 km³ päevas. See on pisut üle poole Peipsi järve mahust.
2. Maagaasi tarbitakse aastas 4000 km³. See on võrdne vee mahuga, mis voolab 10 miljoni sekundi ehk ligi 7,6 aasta jooksul Narva jõest Soome lahte.
3. Selle jaoks, et siduda kogu CO₂, mida terve maailma energiatööstus aasta jooksul emiteerib (ligikaudu 36 miljardit tonni), oleks vaja 7,3 miljoni hektari suurust metsa ehk metsaga peaks olema kaetud kogu Euraasia ja Põhja-Ameerika mandrid.
4. Maailma kivisöe tarbimine on umbes nii suur, et Kuu suuruse koguse kivisöe tarbimiseks kuluks ligikaudu 3900 aastat.
5. Teoreetiliselt piisaks 1/1,5·10¹⁴ Päikese ehk vaid 4 mm läbimõõduga tehistähe (arvestades Päikese ainetihedusega) suurusest termotuumareaktorist, et katta kogu maailma elektrivajadus, eeldusel, et tegemist on soojuselektrijaamaga, mille kasutegur on 30%.
6. Fakt, et inimene võib mõjuda toas viibides nõrga küttekehana, on üldteada. Samas võib inimene ka olla ka jahutaja. Näiteks, kui kümme inimest (keskmise kehamassiga 80 kg) viibiks 80°C soojuslikult isoleeritud saunas, siis ligikaudu 4 tunni pärast oleks sauna ja inimese vahel termiline tasakaal ning ühtlane temperatuur oleks umbes 40 kraadi, kui inimene vahepeal vett ei tarbi. Inimesele mõjuks selline situatsioon letaalselt.
7. See, et autode võimsust hobujõududes mõõdetakse, on üsna harjumuspärane – näiteks on 2000. aasta Volkswagen Passatil umbes 114 hobujõudu ja sama aastakäigu Porsche Cayenne’il 335 hobujõudu. Kuna hobune pole aga ammugi mingi arusaadav etalon, siis võiks samahästi kasutada mõõtühikuna mõnd teist looma, näiteks parti. Seega võiks vabalt öelda, et Passatil on 325 000 pardijõudu ja Porsche Cayennel 954 000 pardijõudu.

Kui jäid mõtlema, kuidas selliste teadmisteni jõuda, või tahaksid saada ka päriselt kasulikke teadmisi, siis Tallinna Tehnikaülikooli keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogia bakalaureuse eriala annab sulle tugeva lähtepunkti, et olla energeetika valdkonnas hinnatud spetsialist ja huvitav vestluskaaslane.

Vaata lähemalt: teejuht.taltech.ee

Vastuvõtt Tallinna Tehnikaülikooli juba käib! Avaldusi saab esitada 6. juuli keskpäevani.