"Pigem on see inimeste mõtlemises kinni," viitab ta nn buumile. "Kui statistikat vaatame, siis tegemist on täiesti tavapärase aastaga. Eelmise aastaga võrreldes on olnud viie-kuue protsendiline hinnakasv. Tehingute arv on normaalne, samasuguseid numbreid oleme näinud ka varasemalt."

Ta nendib, et on juhtumeid, kus korterid müüakse ka üle objektiivse turuhinna, läheb suisa ülepakkumiseks. Osa inimesi pelgab inflatsiooni ja lõputut hinnatõusu, ent Vahter viitab, et olukord rahuneb ja seda ohtu pealinnas kindlasti pole, et korralikku kinnisvara ei jätkuks.

Koroonakriisi hakul jäid osad uusarendused ajutiselt toppama, ent tasapisi on turg taastumas ja projekte tuleb peale. Nii taastub aina enam ka nõudluse-pakkumise suhe. Eestimaalased on selgelt uusarenduste usku. Vahter toob välja, et kui varasemalt olid need 1020 protsenti tehingute arvust, siis tänasel päeval koguni 3040 protsenti.

Vahter ütleb, et praegusel ajal on ostmisele väga arvestatavaks alternatiiviks ka üüriturg. "Närvilisust ja rapsimist pole, et jäädakse ilma. Vastupidi, on väike ülejääk," viitab ta.

Kuidas mõjutab kinnisvaraturgu pensionifondidest vabanev raha? Kas kindla ostusoovi ja võimekuse korral on mõistlik hetkeseisuga tegutseda või veidi oodata? Mis mõjutab ehitushindu?

Kõigest pikemalt erisaates.