Kõigest 18 protsenti Eesti palgatöötajatest on oma töökohaga rahul

Värsketel andmetel on 45 protsendil Eesti palgatöötajatest selline töökoht, millega nad ei ole üldse rahul. 37% vastanutest tunneb, et nad töötavad keskpärastes tingimustes. See tähendab, et enamik Eesti tööandjaid ei paku töötajatele selliseid töötingimusi, mille puhul töötajad end hästi tunneksid, nii selgus If Kindlustuse poolt läbi viidud uuringust.

Uuringu tulemustest võib järeldada, et töökeskkonna kõigis osades – juhtimine, meeskonnatöö, heaolu ja töö sisukus – on teatud probleemid, millega tuleb arvestada. Töötajad kalduvad kartma oma ülemusi, neil on pidev vastumeelsus töölemineku suhtes, nad kipuvad kannatama mõttetusetunde ja tunnustuse puudumise all. Ka pandeemia võis mõnda neist murekohtadest süvendada.

Uuringu tulemused võiksid pakkuda mõtteainet nii töötajatele kui ka tööandjatele, sest mõlemad pooled saavad aidata kaasa olukorra parandamisele. Töötajad peaksid tekkinud probleeme ja ootusi tööandjaga arutama, tööandjad aga julgustama töötajaid oma arvamust avaldama, püüdma mõista nende ootusi ning võtma ette vajalikke muutusi.

„Lühidalt öeldes on võtmekohaks kommunikatsioon. Firmad peavad oma töötajaid kuulama ja neilt tagasisidet paluma, samas ka töötajatel on vaja end kuuldavaks teha. Muutused paremuse suunas algavad lihtsast suhtlemisest ning soovist selgitada, mis töötajale pettumust valmistab ja mida nad tegelikult tööandjalt ootavad,“ kommenteeris If Kindlustuse Baltikumi personalidirektor Liina Kesküla.

Hea töökoht on igal viiendal palgatöötajal

Uuring näitab, et 18 protsendil Eesti palgatöötajatest on suurepärane töökoht ja head töötingimused. See tähendab, et tööandja hoolib sellest, kuidas töötajad end tööl tunnevad, ning inimesed peavad oma tööd tähendusrikkaks. Samuti tähendab see, et ülemused austavad neid ja on valmis neid ära kuulama ning et töö sujub hästi ka meeskonniti.

See on Balti riikide seas kõrgeim tulemus, sest sama hea töökoht ja töötingimused on ainult 12 protsendil Läti töötajatest ja 14 protsendil Leedu töötajatest. Eestiga võrreldes näitavad teiste Balti riikide tulemused veelgi suuremat rahulolematust: 50% Läti ja 51% Leedu töötajatest ei ole absoluutselt rahul oma töökoha ega töötingimustega, keskpärasteks hindavad oma töötingimusi vastavalt 38% ja 35%.

„Me oleme näinud ka oma värbamistel, et inimesed soovivad ennekõike normaalseid töökohti. „Normaalne“ võib tähendada igaühele erinevaid asju, aga meie uuringu järgi otsib enamik inimesi mõtestatud tööd, head mikrokliimat, lugupidavaid ülemusi ja sõbralikke töökaaslasi. Kahjuks näeme taas kord, et Balti riikides on selles osas veel jätkuvalt palju arenguruumi,“ ütles Kesküla.

If Kindlustuse uuringust võttis osa 1500 inimest Eestis, Lätis ja Leedus. Uuringu käigus vaadeldi lähemalt nelja peamist teemat: juhtimine, meeskonnatöö, heaolu ja töö tähendusrikkus. Küsimused puudutasid igapäevaseid tööolukordi, otsuseid, millega töötajad kokku puutuvad, ning nende tööalaseid eesmärke ja heaolu.