Mis on ühist jalgpallil, jaanipäeval ja energeetikal?

Sama hästi võiks küsida „mis on ühist soodushinnaga õllel ja kesklinna bussil“ või „mis on ühist puhvaikal ja saunalaval“ – esialgu tundub, et mitte midagi. Tegelikult on küsimus mitmetahulisem kui esialgu paistab, sest kolmest asjast kaks omavahel kindlalt seotud. Näiteks on jalgpalli EM ja jaanipäev sel aastal samal ajal, näiteks on nii jalgpall kui ka energeetika rahvusvaheline äri, näiteks on nii jaanipäeva kui ka energeetika südameks olnud pikka aega tuli. Aga mis ühendab kõiki kolme?

Nii energeetikas kui ka jalgpallis on ääretult oluline strateegia. Kui meeskonnas on vaid staarid, on tõenäosus heale skoorile väga suur, kuid ainult sellest ei piisa. Tuleb teada, mis ajal saata pingile kaitsjad, mis ajal ründajad ning millise vastasega millist mängu mängida. Ka energeetikas ei piisa võiduks, mille võime siinkohal defineerida kui keskkonnasõbraliku ja kulutõhusa energiatootmise, vaid sellest, et on olemas korralikud elektrijaamad ja katlamajad. Nagu jalgpallis, peab ka energeetikas tundma oma vastast ja mängu, kelleks energeetika puhul on tarbijad ja nende käitumine. Kui tootmine ja tarbimine omavahel ei klapi, võib energia tulla kõrge hinnaga ja kannatab efektiivsus, seetõttu tuleb teada, millal, kus ja kuidas energiat salvestada, millal milliseid tootmisvõimsusi tööle lülitada ning tegelikult ka: kui suuri võimsusi üldse rajada?

Küsite, kuidas seondub selle kõigega jaanipäev? Selle jaoks ei pea olema kõrgharidusega energeetik, et teada, et juba aastakümneid on tarbimismiinimumid jäänud just nimelt jaanipäeva aega, kui inimesed on valdavalt leidnud tee looduse rüppe ja lõkke äärde ega kasuta kodus pliiti ega pesumasinat, vaid võib-olla telerit, et näha Saksamaa – Ungari mängu...

Jaanipäev on meie eripära, meil on oma kombestik koos üle lõkke hüppamise ja sõnajalaõie otsimisega. Lätlastel on oma Jāņi, soomlastel oma Juhannuspäivä ja rootslastel Midsommar. Nii on ka energeetikas igal riigil vastavalt ajaloole ja võimalustel omad eripärad ja väljakutsed. Meil põlevkivi, lätlastel maagaas, soomlased on jõudsalt panustanud tuumaenergia arendamisse ning Rootsis moodustab lõviosa tuuma- ja hüdroenergia. Nagu jaanipäeval, nii ka energeetikas võivad tavad riigiti erineda, kuid eesmärk on sama.

Tulles nüüd tagasi alguses esitatud küsimuste juurde, siis vastused on samad. Nii jalgpall, jaanipäev kui ka energeetika toovad inimesi kokku, just nagu soodushinnaga õlu või kesklinna buss. Nii jalgpall, jaanipäev kui ka energeetika ei jäta üldiselt inimesi külmaks, just nagu ei jääda külmaks puhvaikas ega saunalaval.

Kui energeetikateemad ei jäta ka sind külmaks ning sind huvitab, millise strateegiaga jõuab võiduni energeetikas, siis Tallinna Tehnikaülikooli keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogia bakalaureuse eriala annab sulle tugeva lähtepunkti, et olla hinnatud spetsialist energeetika valdkonnas.

Vaata lähemalt: teejuht.taltech.ee

Vastuvõtt Tallinna Tehnikaülikooli juba käib! Avaldusi saab esitada 6. juuli keskpäevani.