Üks lihtne näide. Suur kortermaja Tallinnas. Ühes korteris on kombeks, et aknad valla ja muusika põhja. Peod kestavad sumedatel suveöödel varaste hommikutundideni välja. Korteriühistu liikmed arutavad veebiarutelus, kas ja mida teha: kas peaks sekkuma ühistu või kutsuma hoopis politsei?

Mardi rõhutab, et esmalt on kõige olulisem ikkagi inimestega rääkida. "Paratamatult ei saa kortermajas kõike ära keelata. Tean ise ka olukordi, mis on mõistlikud. On ju meil kõigil aastas korra sünnipäev ja tihti sel puhul kodus pidu," märgib ta. Ta soovitab teatud juhtudel ka enne teadetetahvlile info panna, et mõistetaks, mis istumine toimuma hakkab.

1x

Küll aga on ka ekstreemsemaid näiteid: lõputu lärm ja ühistuarvete ignoreerimine, mingi esemega radiaatorite vastu tagumine või prügi kogumine. "Tuleb eristada, mis on mõistlik elutegevusega kaasnev müra ja mis juba äärmus."

Näiteks Pärnus oli juhtum, kus üks korteriomanik ei maksnud ühistule majandamiskulusid seitse aastat, viimaks sai ühistu raha kätte kohtu vahendusel.

On juhtumeid, mis päädivad võõrandamisega, aga ka neid, kus leitakse lahendus. Mustamäe kortermajas elas inimene, kes korjas prahti korterisse kokku. Ühel hetkel ei mahtunud ta isegi enam praktiliselt uksest sisse. Majaelanikud olid hirmul, et äkki tekib tulekahju, kuna naisel oli gaasiküte. Lisaks peljati prussakate invasiooni. Kohus tegi otsuse, et korter läinuks võõrandamisele, aga naisele anti paar nädalat aega probleem lahendada ja ta tegigi seda. Rämps leidis tee prügimäele ning ta muutis harjumusi. Säärasel juhul jääb kodu alles.

Mardi toonitab korduvalt, et võõrandamine on väga erandlik praktika. Palju seda üldse Eestis rakendatakse? Mis oleks üleüldised soovitused korteriomanikele, kui naabritega esineb probleeme?

Kõigest pikemalt erisaates.