Amet juhendab: kuidas maasikaid ostes mitte petta saada
(50)
„Paraku tarbijal ei ole muud võimalust, kui usaldada müüjat," nendib Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Katrin Reili, kinnitades, et enamik müüjaid on usaldusväärsed ja nende pakutud kaup ning selle päritolu tõendatud. Olgugi et tarbijal on õigus müüjalt saatedokumenti küsida, ei ole kauplejal kohustust seda esitada. Kahtluse korral soovitab Reili jätta ost tegemata ning teavitada võimalikust kahtlusest müüjat, turukorraldajat või kaupluses vastutavat isikut.
Peadirektori asetäitja sõnul tasub tarbijal teadlik olla ka müüjale kehtivatest nõuetest, sest siis on kaalutletud valiku tegemine lihtsam. Näiteks peab olema müügikohas kauba juures selgelt ja loetavas kirjas märgitud kvaliteediklass ja päritoluriik. Kvaliteediklassidesse määramisel on kasutusel kolm klassi - ekstra klass (väga hea kvaliteet), I klass (hea kvaliteet) ja II klass (rahuldav kvaliteet).
„Tasub meeles pidada, et müüja vastutab nii kvaliteedi miinimumnõude, tarbijale esitatud info (nt päritolumaa, klass), nõuetekohase pakendimärgistuse kui kauba juures müügikohas oleva saatedokumendi olemasolu eest," räägib Reili ja soovitab päritoluriigi puudumisel maasikad hoopis ostmata jätta.
Maasikatele kehtestatud kvaliteedi miinimumnõuete kohta vastab Reili, et müügil olevad marjad peavad olema terved (töötlemata), veatud (ei ole riknenud ega hallitanud), puhtad, taimekahjuriteta, ebatavalise pinnaniiskuseta, võõra lõhna ja maitseta ning piisavalt valminud ja küpsed.
Kui tekib kahtlus, et eestimaistena reklaamitud maasikad seda tegelikkuses ei ole, siis tuleks esimesel võimalusel teavitada PTA turukorralduse ametnikku meiliaadressil aiandus@pta.agri.ee.
Mahemaasikate päritolu ausus on kontrollitav
Maasikad on Reili sõnul mahedad siis, kui nende kasvatamisel ei ole kasutatud sünteetilisi mineraalväetisi ega taimekaitsevahendeid ning nende kasvataja tegevus on kontrollitud. „Mahekasvatajad on kantud mahetootjate registrisse, mis on avalik ja leitav PTA veebilehelt," sõnab ta.
Niisamuti peab maasikamüüja tegevus olema tunnustatud, kui müügil olevad mahemaasikad ei ole pakendatud. Sellepärast on ka maasikamüüjad kantud mahekäitlejate registrisse, mis on samuti leitav PTA veebilehelt.
„Välimuse mõttes mahemaasikad tavamaasikatest suurt ei erine," märgib Reili väikse mööndusega ja selgitab, et kuna mahemaasikate kasvatamisel ei kasutata kunstlikke väetisi ega taimekaitsevahendeid, ei näe mahemaasikad võib-olla nii „uhked" välja.
Samas kui poes või turul on müügil oleva puu- ja köögivilja juurde kirjutatud mahetoode, siis ei pruugi see alati tõele vastata. „Õige ja ausa mahetoote tunneb ära vastava märgise järgi, kui seda pole, on alust kahelda mahekauba tõelisuses," kinnitab ta.
Pakendamata puu- ja köögivilja puhul viitab mahesertifikaadile vastav kleebis. Eestis on mahetoodetel kaht tüüpi mahemärgiseid. Üks on Eesti oma ümmargune ökokleebis ning teine on Euroopa Liidu mahetoote logo.
Pakendatud mahetoidu müümisel on kohustuslik kasutada EL-i mahetoote logo, päritolutähist ja järelevalveasutuse koodi.
Pakendamata mahetoote juurde on lisatud ökokleebis või EL-i mahelogo, mis tähistab, et ettevõte kuulub kontrollsüsteemi ning seal müüdavad tooted on kontrollitud ja mahedad.
