Mais tehti kinnisvaraturul ligi 2800 ostu-müügitehingut rohkem kui aasta tagasi ja 571 ostu-müügitehingut rohkem kui eelmisel kuul. Hoonestamata maadega tehti 2021. aasta mais 2271 tehingut, mida on ligi 92 protsenti enam kui aasta tagasi, hoonestatud maadega 1213 tehingut, mida oli ligi 60 protsenti enam ning eluruumina müüdud korteriomanditega tehti 2452 tehingut, mida oli ligi 80 protsenti enam kui aasta tagasi samal ajal.

Ühelt poolelt on tegemist madala võrdlusbaasiga, sest aasta tagasi maikuusse ulatusid eriolukord ja piirangud, mistõttu kinnisvaraturg ei olnud taastunud. Samas ei ole põhjus pelgalt madalas võrdlusbaasis, vaid ka asjaolus, et kinnisvaraturul toimubki praegu palju tehinguid. Kui võrrelda ostu-müügitehingute arve koroonapandeemia eelse ajaga, siis praegu tehakse turul eri sektorites ja segmentides rohkem tehinguid.

Tavapäraselt oli kinnisvaraturg aktiivseim Harju maakonnas, kus mais toimus ligikaudu 42 protsenti kõikidest tehingutest. Järgnesid Tartu, Pärnu ja Ida-Viru maakond. Ülejäänud maakondade osatähtsus jäi alla viie protsendi.

Osakaal maakonniti

Pealinnas tehti 904 korteritehingut, mis oli ligi 70 protsenti rohkem kui aasta tagasi mais. Seejuures iga viies Tallinna eluruumi tehing oli uue eluruumiga. Tartus tehti 213 ja Pärnus 134 korteritehingut, kummagi linna tehingute koguarv kasvas eelmise aasta maiga võrreldes kaks korda.

Mais maksis Tallinna korteri ruutmeeter keskmiselt 2286 eurot, mis oli eelmise aasta sama ajaga võrreldes neli protsenti rohkem. Tartus oli korteri ruutmeetri keskmine hind 1793 eurot, Pärnus 1491 eurot, vastavalt kuus protsenti rohkem ja kaks protsenti vähem kui eelmiste aasta mais.