Teder andis Porto Franco riigilaenu teemal aru: kommertspangad polnud nii suure laenu andmisest huvitatud
(26)
Porto Franco juht Rauno Teder osales riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil, kus arutati riiklikult oluliste projektide kriisilaenude menetlust KredExis. Teatavasti otsustati eelmisel aastal ka Porto Francole kui riiklikult olulisele projektile anda laenu 40 miljonit eurot. Tänaseks on aga kinnisvaraarendusele välja makstud sellest umbes pool ning väljamaksed peatatud. Porto Francole Kredex väljamakseid rohkem ei tee, vaid soovib hoopis laenulepingust välja saada - kinnisvaraarendus peaks leidma endale uue finantspartneri. Kredex pole siiani põhjendanud, miks nad lepingust väljuda soovivad. Ärileht kirjutas sellest märtsis, tänaseks pole olukord muutunud ehk Porto Franco tegeleb endiselt uute laenuandjate-investorite otsimisega.
Tänasel erikomisjoni istungil võttis sõna ka Rauno Teder ja kommenteeris laenutaotluse tegemise käiku ja põhjuseid. Küll aga ei räägitud sõnagagi sellest, miks on tänaseks laenuleping sisuliselt külmutatud.
"Mis 2020. aasta kevadel siis juhtus? Kogu see aeg oli sünge," alustas Teder ülevaate tegemist.
Seejärel viis ta jutu Porto Franco arenduseks laenu andnud Vene ettevõtjale ja Hillar Tederi (Rauno Tederi isa) tuttavale Dmitri Ozerskile, kellelt koroonapandeemia alguses täiendavat tuge küsiti. "Tulenevalt asjaolust, et Venemaalt polnud võimalik Eestisse tulla, siis polnud Peterburi ettevõtjal võimalik siia oma osalust omandama tulla ja anda ka vajalikke garantiisid. Siis otsustasimegi, et ootame, kuni piirid avatakse ja vaatame, mida turg teeb. Mingeid indikatsioone meil kummagi puhul polnud, et kuidaspidi asjad lähevad. Hakkasime tegelema alternatiivsete võimaluste otsimisega ja pöördusin toonase IT- ja ettevõtluse ministri Kaimar Karu poole, tema suunas meid Kredexisse."
Teder meenutas, et neil oli veel tol ajal kehtiv, üle 100 miljoni eurone laenuleping sõlmitud EBRD ja Luminoriga. "Meil oli kolm peamist kontakti - suhtlesin peamiselt EBRD, Luminori ja Kredexiga. EBRD-le sobis, et Kredexi antav sildlaen on nende jaoks piisav garantii projektiga edasi minekuks. Mai lõpus 2020. aastal tegin Kredexi taotluse ja otsustus oli siis riigiesindajate käes. Septembri algul allkirjastasime laenulepingu Kredexiga."
"Esimesest pöördumisest Kredexisse kuni lepinguni läks meil kuus kuud - jah, saaks ka kiiremini, aga üldiselt on mul jagada neile vaid kiidusõnu."
EBRD-ga laenulepingust ei tulnud aga lõpuks midagi välja, pank andis teada, et nende leping aegus juba oktoobris 2020. Nii tekkiski seis, kus KredEx andis laenu ja maksis välja ka 20 miljonit eurot sildlaenuks, mis selleks hetkeks ei olnud enam sildlaen - laenulepingut, millele nn "sillaks" olla, lihtsalt ei eksisteeri.
Reformierakondlasest komisjoni liikme Annely Akkermanni küsimuse peale, et miks Porto Franco siiski KredExi asemel kommertspankade poole ei pöördunud, vastas Teder, et kommertspangad polnud huvitatud niivõrd suurte laenude andmisest, sest nad ei suutnud majanduse käekäiku ette ennustada.
Riigikontroll avaldas täna kontrolliaruanne „Riiklikult oluliste projektide kriisilaenude menetlus KredExis" ning leidis, et KredExis jagati laene, mille põhjendatuses oli finantskomiteel kahtlusi. Nii ei olnud KredExis üksmeelt näiteks Porto Franco ja Nordica laenukõlblikkuse suhtes, sest Porto Franco puhul tekitas laiendatud finantskomitee silmis küsimusi meetme tingimustele vastavus ja Nordica puhul pidas komitee laenu riskantseks. KredExi nõukogus kiideti aga ka need laenuprojektid heaks.
