ÄRILEHT KÜSIB | Kuivõrd kaitstud on meie elektrivõrk kuuma ilma eest?

Ärileht uuris jaotusvõrguettevõttelt Elektrilevilt, kui hästi on meie elektrivarustuse eest vastutava ettevõtte seadmed kaitstud ekstreemse kuuma ilma eest, mis meid praegu tabanud on.

Vastab Elektrilevi talituspidevuse juht Jüri Klaassen.

Seni ei saa väita, kuumalaine oleks Elektrilevi võrgu töökindlusele ja klientide heaolule märkimist väärt mõju avaldanud. Küll aga teeme võrgu olukorra kohta pidevat seiret ja rakendame vajadusel meetmeid rikkeohu minimeerimiseks. Oleme täheldanud temperatuuri tõusu osades alajaamades, eriti neis, mis on n-ö plekist kestaga. Neis on loomulik ja ka sundventilatsioon, kuid vajadusel käime uksi avamas ja füüsiliselt tuulutamas või jahutusgeneraatoreid tööle panemas. Kui piirkonnaalajaamades täheldame trafode ülekuumenemist, siis selle kohta tuleb häire ja saame kiiresti reageerida.

Pigem tasuks tänasel päeval jälgida hoolsalt ilmateadet, sest praegu Eesti kohal seisev kuum õhumass satub ühel hetkel kokku jahedamaga ning siis on oht äikese tekkeks suur. Äikese korral saab turvalisuse nimel palju ise kodus ära teha. Kui äike läheneb, on soovitav kontaktidest välja võtta kõik elektriseadmed. Samamoodi tasuks ühendada lahti interneti andmesidekaablid ja vanematel televiisoritel ka TV-kaablid.

TASUB TEADA | Mida tuleks äikese korral silmas pidada?

Pea meeles, et äikesega ei tohi:

• käia vannis või minna väljas veekogu äärde (vesi on hea elektrijuht);
• kaminasse või ahju teha tuld (korstnast välja liikuv soe õhk ja selle laetud osakesed toimivad pikse püüdjana);
• tekitada tuuletõmmet (jällegi soe õhuvool toimib pikse püüdjana);
• lauatelefonilt helistada (andmesidevõrguga ühendatult helistamine on ohtlik. Eestis on teada kaks juhust, kus inimene rääkis äikese ajal lauatelefoniga ja peale välgunoole sähvatust käis torus pauk ning inimene jäi ühest kõrvast kurdiks);
• puude ja mastide alla minna (kõrged puud ja mastid toimivad nagu püüdurid, välk leiab need lihtsamini üles ja lööb just sinna);
• lageda välja peal liikuda (välk leiab inimest tasase maapinna suhtes märksa lihtsamalt)

Hea teada:

• Kui äikesel on valida, millisesse puusse „maanduda“, siis lehtpuudest on kõige tõenäolisemaks ohvriks tamm ja okaspuudest kuusk – neil mõlemal on juurestik harali mööda maapinda laiali, pakkudes välgutabamusele rohkelt ühenduspunkte.
• Kuidas arvutada äikese lähedust?
• Valguse levimise kiirus vaakumis on peaaegu 300 000 m/s. Heli levimise kiirus õhus on umbes 340 m/s. Kui äikese sähvatus käib ära ning kolme sekundit pärast müristab, on välk umbes 1 kilomeetri kaugusel. See on ohtlik kaugus, äike võib tabada välgunooli kilomeetrite tagant.
• Igas sekundis sähvib maakeral umbes 100 välku.
• Auto on äikese ajal turvaline koht. Ükskõik, kas seistes või liigeldes. Välgu tabamuse korral liigub laeng auto välispinnalt läbi märgade rehvide maapinda, masinas sees pole midagi tunda.
• Keskmine korralik äikesepilv peidab endas sama palju energiat kui paar Hiroshimale heidetud aatomipommi.
• Välgu temperatuur on Celsiuse skaala järgi umbes 3000 kraadi, natuke rohkemgi.