Tammsaare pargi ehituse töösurmas sai süüdistuse Astlanda Ehitus koos kahe alltöövõtjaga
(6)
Põhja ringkonnaprokuratuur saatis kohtusse 2018. aasta septembris Tallinnas Tammsaare pargi ehitustöödel hukkunud mehe surma põhjuste uurimiseks alustatud kriminaalasja, milles süüdistab kahte füüsilist isikut ja nendega seotud juriidilist isikut töötervishoiu- ja ohutusnõuete eiramises, millega põhjustati ettevaatamatusest inimese surm. Üht juriidilist isikut ja selle esindajat süüdistatakse surma põhjustamises ettevaatamatusest.
Varinguoht oli jäänud käsitlemata
2018. aasta 10. septembril toimusid Tammsaare pargis vana turu arheoloogilisel väljakaevamisel lammutustööd, mille käigus varises vana turuhoone keldri võlvlagi kokku. Keldrikorrusel töötanud 43-aastane ehitaja jäi laevaringu alla ja suri saadud vigastustesse sündmuskohal. Süüdistused esitati kolmele füüsilisele ja kolmele juriidilisele isikule, kes eirasid töötervishoiu- ja ohutusnõudeid ning põhjustasid oma tegevusega inimese surma.
Tammsaare pargi ehitustöid viis peatöövõtjana läbi Astlanda Ehitus OÜ, kelle ülesanne oli tööde teostamisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamine ja ohutuse tagamine objektil. Astlanda Ehitus sõlmis ehitustööde läbiviimiseks alltöövõtulepingu Lammutusmehed OÜ-ga, millega viimane võttis kohustuse viia läbi Tammsaare pargi paviljoni ehituse ettevalmistustööd. Lisaks sõlmisid Astlanda Ehitus OÜ esindaja ja Ehitusekspertiisibüroo OÜ esindaja omakorda töövõtu Tammsaare pargi paviljoni konstruktiivse osa tööprojekti koostamiseks.
Kohtueelse menetluse käigus tuvastati, et ehitustööde tööohutusplaan ega ka töötervishoiu ja tööohutusalane riskianalüüs ei käsitlenud varinguohtu ega tööd maa-alustes tingimustes ning puudusid meetmed sellistes tingimustes töökoha püsikindluse tagamiseks. Lisaks vastutas Ehitusekspertiisibüroo OÜ insener-tehniliste lahenduste kirjeldamise eest, mis võimaldaksid ehitajal nõuetekohaselt ehitada, kuid alahindas müüride ohtlikkust lammutuse staadiumis. Samuti ei olnud lammutamiseks koostatud projekti ning lammutustööd viidi sisuliselt läbi e-kirjade teel ja suuliselt antud juhiste abil.
Prokuratuuri hinnangul eirati ehitusobjektil töötervishoiu- ja ohutusnõudeid, mis viisid surma põhjustamiseni ettevaatamatusest, mistõttu esitati süüdistus Astlanda Ehitusele ja seda esindanud 51-aastasele projektijuhile ning alltöövõtjale, Lammutusmehed OÜ-le ja selle juhatuse liikmele, 31-aastasele mehele. Ehitusekspertiisibüroo OÜ-le ja selle juhatuse liikmele, 38-aastasele mehele esitati süüdistus surma põhjustamises ettevaatamatusest.
Kriminaalmenetlust juhtinud ringkonnaprokurör Eneli Lauritsa sõnul viis traagilise õnnetuseni mitmete tegurite ühismõju. „Uurimine selgitas välja, et muuhulgas kasutati liiga võimsat lammutusrobotit, mis tekitas tugeva vibratsiooni ja võis osalt tingida turuhoone keldri lae varingu. Samuti ladustati ehitusmaterjale valesti, aga eirati ka vajadust teostada põhjalikke insenertehnilisi uuringuid olemasolevatele konstruktsioonidele. Kõik need otsused võtsid vastu ehitusega seotud inimesed, kellel ei pruukinud selleks olla piisavaid teadmisi,“ selgitas prokurör.
Tema sõnul on tööõnnetused oma olemuselt spetsiifilised uurimised, sest sageli on tegemist mitme halva asjaolu juhusliku kokkulangemisega, mistõttu on kohtueelses menetluses keerukas ülesanne selgitada välja, kes vastutab ja kellel lasub karistusõiguslik süü.
„Uurimise eesmärk oligi välja selgitada, kas ja kes eirasid teadlikult ning tahtlikult ohutusnõudeid, mis viisid traagilise tagajärjega tööõnnetuseni. Prokuratuuri hinnangul ei olnud kõik Tammsaare pargi paviljoni ehitusel töötavad inimesed piisavalt pädevad, et tagada tööde asjatundlik ja ohutu läbi viimine ning see võis viia saatuslike vigadeni, mille tõttu kaotas tööpostil elu ehitaja,“ sõnas Laurits.
Selliseid õnnetusi on võimalik ära hoida
„Iga õnnetus ei hüüa tulles, aga paljusid õnnetusi on siiski võimalik ära hoida. Objekti juhtivtöötajatel on kohustus märgata vigu nii paberitöös kui füüsilistes tegevustes. Selleks, et võib-olla ainult väike eksimus ei muutuks saatuslikuks, peab juhtivtöötajatel sekkumiseks olema soov, tahtmine ja muidugi ka vajalik pädevus,“ ütles uurimist läbi viinud Põhja prefektuuri kriminaalbüroo isikuvastaste kuritegude talituse juht Hisko Vares.
„Iga inimene tahab tööle minnes sealt ka koju jõuda. Selleks, et traagiline õnnetus kellegi tööpäeva igaviku pikkuseks ei venitaks, tuleb silmad lahti hoida ka kõige rutiinsemate tegevuste käigus ning reageerida koheselt tööde peatamisega, kui mõnes tööprotsessis kasvõi kõhutunne ütleb, et midagi on valesti,“ rääkis Vares. Prokuratuur saatis kriminaalasja kohtusse üldmenetluses ja kohtuistunguid algavad septembris.
