USA keskpank veel intressimääru ei tõsta. Eestlased peaksid Ameerikas toimuvat siiski hoolega jälgima

Ameerika Ühendriikide keskpanga juht Jerome Powell kinnitas teisipäeva õhtul kongressis taas, et inflatsiooniga veel probleeme pole ning seega intressimääru tõstma ei pea. Miks üle Atlandi toimuv üldse eestlastele korda peaks minema?

USA keskpank tõstab intressimäära kui nad kardavad majanduse nii-öelda ülekuumenemist. Intressimäärade tõstmine muudab laenamise ning raha kohe kulutamise kallimaks ning peaks teoreetiliselt sundima elanikke raha säästma. Intressimäärad on peale möödunud kümnendi suurt krahhi olnud ülemaailmselt võrdlemisi madalad, kuid viimastel aastatel siiski mõnevõrra tõusma hakanud.

Kuidas mõjutaks USA keskpanga intressimäära tõstmine kogu maailma majandust? Esiteks oleks USA-l endal seda võrdlemisi keeruline tõsta. Ühendriigid on end koroonapandeemia vältel sisuliselt lõhki laenanud - riigivõlg on ligi 130 protsenti SKT-st. Seda on rohkem kui kõikidel Euroopa Liidu liikmesriikidel peale Kreeka, Itaalia ja Portugali ning niivõrd suure riigivõla teenindamine muutuks USA-le kõrgemate intressimääradega oluliselt keerulisemaks. Seetõttu on mitmed majanduseksperdid - sealhulgas ka Eestis - esitanud küsimusi, kas USA keskpank üldse on võimeline intressimääru tõstma.

Kui nad seda siiski teeksid, tooks see kaasa võrreldes teiste maailma valuutadega tugevama USA dollari. Kuna mitmeid olulisemaid tarbekaupu - sealhulgas näiteks naftat - müüakse üle maailma USA dollarites, siis tooks see ka Eestis kaasa praegusest veelgi kõrgemad kütusehinnad.

Samuti vähendab intressimäära tõstmine investorite soovi investeerida aktsiatesse. Kuna vähemriskantsemad finantsvarad - võlakirjad - muutuvad intresside tõustes tulusamaks, paigutavad investorid aktsiate asemel enam raha sinna, mistõttu aktsiate hinnad langevad. Kuna ka näiteks Eesti pensionifondidel on märkimisväärselt vara USA aktsiates, jõuaks see muutus lõpuks ka eestlaste taskutesse.

Veelgi murettekitavamalt vaatavad USA keskpanga otsuseid aga arengumaad. Neil on korraga tules kaks rauda. Esiteks sõltub investorite soov osta arengumaade kõrgema tootlusega võlakirju märkimisväärselt suurriikide, sealhulgas USA; võlakirjade tootlusest. Kui suurriikide võlakirjad on piisavalt tulusad, siis ei soovita investeerida arengumaade riskantsematesse võlakirjadesse. Samuti on nende riikide riigivõlg enamasti seotud USA dollariga, mitte kohaliku valuutaga. Seetõttu võib USA intressimäärade tõus neid tugevalt lüüa.