"On tõsi, et nii mõnegi ettevõtte jaoks on probleemiks see, et välismaalasele tuleb maksta vähemalt Eesti keskmist palka ehk 1448 eurot. Samal ajal teenib sellest kõrgemat palka Eestis vaid umbes kolmandik töötajatest ning mitmetes sektorites on Eesti keskmine palk sellest oluliselt väiksem," lausus kaubandus-tööstuskoja juht Mait Palts tööjõurendifirma Finesta juhi ettepanekule võõrtööliste palkamisel keskmise palga nõudest loobuda.

Siiski ütles Palts, et keskmise palga nõude täielik kaotamine ei ole täna tõenäoliselt reaalne, sest tegu on suuresti poliitilise otsusega. "Kuid olukorda aitaks leevendada muudatus, millega võiks lubada tööandjal maksta välismaalasele minimaalselt sektori keskmist, mitte Eesti keskmist palka. Seeläbi saaks kaitstud Eesti tööturg ning oleks tagatud ka võrdsed palgatingimused töötajatele ning ettevõtjatele," märkis kaubandus-tööstuskoja juht.

Samas rõhutas Palts, et palganõue on täna vaid üks osa probleemist, sest jätkuvalt on meil sisserände kvoot, mis täitub igal aastal hoolimata palganõudest vaid paari päevaga. Seetõttu on tähtis leida lahendusi, mis võimaldaks kaasata välismaalastest kvalifitseeritud tööjõudu vajalikus mahus nii, et riik saaks kogutud maksud, ning ettevõtja saaks tehtud vajalikud tööd.

"Üheks võimalikuks lahenduseks on vabastada välismaalased, kes võetakse tööle usaldusväärse tööandja juurde piirarvu alt. Nii saaks ilma lisanduvate kuludeta riik maksutulu ning kindluse, et tööjõud mis riiki tuuakse toob lisandväärtust meie ettevõtetesse ja majandusse," tõi kaubandus-tööstuskoja juht välja.

Palts tõdes, et täna toimuv skeemitamine on kindlasti taunimist väärt, kuid samal ajal tuleb mõista, et alternatiivideks on ettevõtte sulgemine või selle kolimine mõnda lähiriiki – mida oleme täna ka juba näinud ning senise tööjõuolukorra jätkudes näeme kindlasti veel. "Võttes arvesse, et näiteks tööstus annab Eestis täna tööd 118 600 inimesele ning ekspordib kümne miljardi eest kaupu, ei tohi me jätkata seniste piirangutega, vaid peame otsima võimalusi olukorra parandamiseks," rõhutas ta.

Olukorra teeb täna raskeks aga ka see, et riigil puuduvad vajalikud tööriistad migratsiooni järelevalveks. Ehk näiteks reaalne renditööjõu kasutamise maht ning sellest laekumata jäävad maksud jäävad saladuseks ka riigi ees. "Paremat kontrolli ja ülevaadet võimaldava infosüsteemi maksumuseks on hinnanguliselt 3,1 miljonit eurot – saadav maksutulu aga kordades suurem," sõnas kaubandus-tööstuskoja juht.

Tööjõurendifirma Finesta juht Heikki Mäki ütles tänases arvamusloos, et olukorras, kus Eestis on mitmeid sektoreid, mis väga vajaks võõrtööjõudu, on seal suureks takistuseks keskmise palga maksmise nõue, millest niikuinii püüavad paljud ettevõtted skeemitamise teel mööda vaadata.