„Iga tööandja peaks välistööjõu kasutamisel veenduma, et ta seeläbi ei soodusta ebaausat konkurentsi ja ei aita kaasa skeemitamisele, mille tõttu jäävad riigil saamata ühiskonna ja avalike teenuste toimimiseks vajalikud maksud ning kahjustatakse töötajate õigusi,” märkis siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Jana Laane.

Ta märkis, et palgakriteeriumi nõue on kehtestatud, vältimaks kodumaise tööjõu väljarännet ja selle asendamist välismaalt palgatud tööjõuga. Palgakriteeriumiga suunatakse tööandjad eelistama välistööjõudu eeskätt nende ametikohtade puhul, mis vajavad kõrgelt kvalifitseeritud eksperte, kellest Eesti tööturul puudus, nagu näiteks IKT valdkonna töötajad.

2019. aastal jäi riik ilma 17,7 miljonist, 2020. aastal 11 miljonist maksutulust

Lääne rõhutas, et välismaalaste seaduses sätestatud tingimusi rikkudes jäävad täitmata ka maksukohustused Eesti riigi ees. Eestis töötamise nõuete rikkumisel ja ette nähtust väiksema töötasu maksmisel või selle maksmata jätmisel jääb Eesti riigil saamata tulu, millest muu hulgas rahastatakse sotsiaalkindlustussüsteemi.

„Maksu- ja tolliameti andmetel oli lühiajalise töötamise puhul 2019. aastal eelduslik maksukahju tööjõumaksudest kõrvalehoidmise tagajärjel üle 17,7 miljonit eurot, 2020. aastal üle 11 miljoni euro. 2020. aastal oli koroonaviirusest tingituna vähem lühiajalise töötamise registreerimisi ja seetõttu ka eelduslik maksukahju väiksem ja avastatud rikkumisi vähem,” kirjeldas siseministeeriumi nõunik.

Samas rõhutas ta, et välistööjõu palga- ja töötingimustega skeemitamise ja selle läbi ebaausa konkurentsieelise saamise probleemidega tegeletakse järjepidevalt: politsei- ja piirivalveamet (PPA) viib koostöös maksu- ja tolliameti (MTA) ja tööinspektsiooniga pidevalt läbi kontrollkäike ja teavitustegevusi.

Välismaalastega seotud rikkumised 2014-2020

Lisaks on muudetud seadusandlust. „2020. aastal jõustunud välismaalaste seaduse muudatusega on politsei- ja piirivalveametil võimalik hinnata välistööjõuga seotud menetlustes tööandja usaldusväärsust ja ebausaldusväärse tööandja puhul keelduda viibimisaluse andmisest,” sõnas Laane.

Kui välismaalane teeb Eestis renditööd või osutab teenust, on vastutus ka kasutajaettevõtjal ja kasutajaettevõtja on kohustatud tagama, et välismaalane töötab Eestis vastavalt selleks antud õiguslikule alusele ning tööandja ja kasutajaettevõtte vahel sõlmitud lepingule või muule kokkuleppele.

Seadused on ennekõike inimeste kaitseks

„Tulumaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise tulemusena täpsustus Eestis töötavate mitteresidentide töötasu maksustamise õigus ning mitteresidendist ettevõtjate, kel on Eestis töötajad maksu- ja tolliametis registreerimise- ning töötasudelt tulumaksu kinnipidamise kohustus,” rääkis Laane.

Ühtlasi rõhutas ministeeriumi esindaja, et seadused on kehtestatud inimeste kaitseks. „Nii nagu me ei saa loobuda liikluses kehtivatest reeglitest, näiteks turvavöö kinnitamise kohustusest või kiiruspiirangutest, lihtsalt sellepärast, et osa inimesi nende reeglite eesmärki ei mõista ja neist kinni ei pea, nii ei saa me loobuda ka välismaalaste Eestis töötamise reeglitest,” lausus Laane.

Tööjõurendifirma Finesta juht Heikki Mäki ütles tänases arvamusloos, et olukorras, kus Eestis on mitmeid sektoreid, mis väga vajaks võõrtööjõudu, on seal suureks takistuseks keskmise palga maksmise nõue, millest niikuinii püüavad paljud ettevõtted skeemitamise teel mööda vaadata.