Elektri hind hakkab tulevikus aina enam kõikuma. Kas see toob tarbijale ka hinnatõusu?

Elektri börsihind hakkab taastuvenergiale üle minnes ja saastavatest söe- ning põlevkivijaamadest loobudes aina enam kõikuma. Eestis tuumajaama plaaniva ettevõtte Fermi Energia tegevjuht Kalev Kallemetsa sõnul tähendab see kindlalt jätkuvat hinnatõusu, Elering sellega ei nõustu, kirjutab ERRi uudisteportaal.

Viimasel nädalal on pea iga päev küündinud elektri hind elektribörsil Nord Pool Eesti hinnapiirkonna vähemalt tunniks 100 euroni megavatt-tunnist. Kaks nädalat tagasi kerkis megavatt-tunni hind koguni 255 euroni. Odavamatel aegadel jääb megavatt-tunni hind aga 30-40 euro vahele.

Kuid hinnad ei tõuse vaid kõrgustesse, möödunud juulis läks elektri börsihind Eestis esmakordselt ka negatiivseks, seda peamiselt Põhjamaade hüdroenergia ja suure tuuleenergia tootmise tõttu.

Praegusel tuulevaiksel soojal ajal impordib Eesti tarbitavast elektrist sisuliselt poole, rääkis tuumajaama projekti vedav Kalev Kallemets. "Me impordime Soomest umbes 1000 megavatti praegu, aga sellest umbes pool läheb Lätti edasi."

Nord Pooli elektribörsi Baltikumi piirkonnajuht Ingrid Aruse sõnul on viimastel nädalate kõrgete hindade taga tuuleenergia pakkumise vähenemine, mis on asendunud kallimatel kütustel põhineva tootmisega.

Kallemetsa sõnul on aga probleemiks see, et Euroopa avatud energiaturul seni stabiilselt tegutsenud suured riigid on sulgemas oma jaamasid, mis toob turule ebastabiilsuse ning pikas perspektiivis tarbija jaoks ka aasta keskmise elektrihinna tõusu.

Eleringi kommunikatsioonijuhi Ain Kösteri sõnul varustuskindlusega probleeme ei ole ja juhitavad võimsused ületavad ka kümne aasta pärast jätkuvalt tiputarbimist.

Vanade jaamade sulgemine ja CO2 kvoodi hinnatõus mõjutavad turgu, kuid ongi Köstri sõnul selleks loodud, et suunata energiasektorit puhtamate allikate poole ja vanad saastavad jaamad sulgemisele.

Loe lähemalt ERRi uudisteportaalist.