Eestlased kukkusid raha kulutama. Pangahoiuste kasv vähenes oluliselt
(10)
Pangahoiuste tempokas kasv on iseloomustanud kogu koroonaaega. Viimase aastaga on majapidamiste hoiused kasvanud 16%, kokku enam kui 10 miljardi euroni. Kuigi hoiused on kiiresti kasvanud ka paljudes teistes riikides, on nende kasv Eestis Euroopa Liidu keskmisega võrreldes hoogsam.
Hoiuste kasvu on tagant tõuganud niinimetatud sundsäästmine. See tähendab, et mitmeid tavapäraseid kulutusi ei ole olnud võimalik teha, sest piiratud on olnud reisimis- ja paljud meelelahutusvõimalused ning kaubanduskeskuste ajutised sulgemised vähendasid ostlemisvõimalusi. Sundsäästmise kõrval suurendas pensionireform hoiuste kasvu juba selle aasta esimeses pooles, sest pensionieas või selle lähedal olevad inimesed said soovi korral II pensionisamba raha juba kätte.
Sarnaselt eelmise kevadega kaasnes ka selle aasta mais koroonapiirangute vähenemisega hoiuste kasvu aeglustumine. See osutab sellele, et pärast piirangute leevendamist taastub kaupade ja teenuste tarbimine suhteliselt kiiresti. Täiendavate piirangute puudumisel võib oodata, et suvekuudel suurenevad hoiused pankades pigem vähe. Hoiuste märkimisväärset juurdekasvu on jälle oodata septembris, mil tehakse suured väljamaksed teisest pensionisambast lahkujatele.
Eesti ettevõtete hoiused on väga kiiresti kasvanud - viimase aastaga 17% ehk 8,7 miljardi euroni. Hoogsa kasvu taga on eelmise aasta lõpus ühes kuus lisandunud suur hoiuste maht. Selle aasta esimestel kuudel on ettevõtete pankades hoiustatud raha hulk püsinud küllaltki stabiilne. Osaliselt on selle põhjus ettevõtete investeerimisaktiivsuse taastumine. Ettevõtete hoiuste aastakasv on olnud kiire ka mujal Euroopa Liidus. Mõnes riigis on sellesse märkimisväärselt panustanud valitsussektori meetmed ettevõtete toetamiseks koroonakriisis.
