Keskkonnaminister Tõnis Mölderi sõnul on uuring üheks aluseks Eesti vesiniku teekaardi koostamiseks, mille Keskkonnaministeerium ja Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium panevad kokku detsembriks. „Teekaardi koostamisega paralleelselt kavandame ka erinevaid toetusmeetmeid, et taastuvenergia toel toodetava vesiniku kasutuselevõttu soodustada – oleme EL taaste- ja vastupidavusrahastust kavandanud toetada vesiniku väärtusahelate loomist 50 miljoni euroga. Analüüsis järeldatakse, et vesiniku tarvituselevõtuga oleks Eestis võimalik 2050. aastaks vältida kuni 4,4 miljonit tonni CO2 heitkoguseid ning luua vesiniku tootmise ja kasutamisega seotud sektoritesse kümneid tuhandeid uusi töökohti,“ lausus Mölder.

Uuringus modelleeriti Eestis vesiniku kasutuselevõtuga kliimaneutraalsuse suunas liikumise võimalusi. Ambitsioonika stsenaariumina analüüsiti üleminekut mahukale vesiniku tarbimisele ja ekspordile ning madalama stsenaariumina vesiniku kasutuselevõtu mõju olulisemates sektorites.

Transpordi valdkonnas soovitavad uuringu koostajad keskenduda raudtee kaubaveole, laevadele ja pikamaa veokitele, kus süsinikuheitega kütuse tarbimine on suurem ja muud keskkonnasõbralikud kulutõhusad alternatiivid, sh elektrifitseerimine oleks keerulisemad.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on uuring väga hea eeldus edasiste tegevuste kavandamisel mitmetes valdkondades. „On hea meel näha, et üks minu südamelähedaseid valdkondi – transport - on suurima potentsiaaliga. Veelgi enam, juhul kui suudaksime vesinikku toota maailma mastaabis konkurentsivõimelise hinnaga, avaks rohevesiniku tootmine ning näiteks laevanduses ja lennunduses kütusena kasutamine meile uued ekspordivõimalused. Vesiniku potentsiaali realiseerimisel Eestis on võtmeteguriks taastuvelektri tootmise mitmekordistamine: aastal 2050 vajaksime isegi kuni 7 korda rohkem taastuvelektrit ainult vesiniku tootmise jaoks kui meie tänane toodang. Uuring kinnitab, et me ei saa pelgalt tänase elektritarbimise järgi oma taastuvelektri vajadusi hinnata ning peame edasi töötama selle nimel, et meile tuleks näiteks tuuleparke nii maismaal kui merel.“

Transpordi valdkonna kõrval on vesiniku kasutusevõtul potentsiaali ka hoonete energiavarustuses, tööstussektoris ja energiatööstuses. Hoonete energiavarustuses oleks vesinikul potentsiaali koostootmisjaamades, mille tulemusel saaks vesinikuga järkjärgult asendada senist maagaasi kasutamist hoonete soojusega varustamisel. Tööstussektoris oleks vesiniku potentsiaalne kasutegur fossiilsetel allikatel põhinevate keemiatoodete impordist sõltuvuse vähendamises. Keemiatoodete koguseid oleks võimalik vähendada kodumaiste ammoniaagi- ja metanoolitööstuste rajamisega, mida toetab juba olemasolev keemiatoodete tootmiseks vajalik infrastruktuur. Elektrienergia toomise seisukohast oleks vesinikku mõistlik toota ja salvestada eelkõige tagavaraenergia tekitamiseks nii elektrivõrgu väliste alade katteks saartel või muudel võrguvälistel territooriumitel kui ka elutähtsate teenuste - nt telekommunikatsiooni ja meditsiiniteenuste - toimimiseks.

Analüüs puudutab perioodi 2021-2050, kuid detailsemalt keskendub aastatele 2021-2030, kuna suuremahuline vesiniku kasutuselevõtmine maailmas saab eeldatavasti laiemalt hoo sisse eeloleva kümnendi jooksul. Vesiniku suuremale kasutamisele annavad oodatavalt tõuke ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi lubatud heitkoguse ühiku hinna kasv, järjest ambitsioonikamaks muudetavate energia- ja kliimaeesmärkide poole liikumine ning vesinikutehnoloogiate areng.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid