Abiellujate valikud: kas valida varaühisus, varalahusus või vara juurdekasvu tasaarveldus?

Eestis abiellujatel tuleb vastavalt perekonnaseadusele teha valik kolme varasuhte vahel. Kui varaühisus seob abikaasad majanduslikult ning varalahusus tähendab, et varalises mõttes on abikaasad teineteisest sõltumatud, siis vara juurdekasvu tasaarvelduse mudel nii üheselt mõistetav ei ole.

Vara juurdekasvu tasaarveldus sõltub nii abielu jooksul omandatud varast kui ka varasuhte lõppemise hetkest, selgitas kinnisvaraportaali Kinnisvara24.ee tegevjuht Katrin Aron.

Katrin Aroni sõnul soetatakse abielu jooksul sageli kinnisvara ja muud vara, mistõttu tasub varasuhte mudel enne abiellumist hoolega läbi mõelda. „Kui ühisvara puhul kuulub abielu jooksul soetatud vara abikaasadele võrdselt, siis varalahusus tähendab seda, et oma vara omavad abikaasad sõltumatult. Kolmas valik - vara juurdekasvu tasaarvelduse mudel - annab abikaasadele suurema varalise iseseisvuse kui varaühisus, ent säilitab majanduslikult nõrgemale abikaasale selged tagatised,“ selgitas Aron.

Lisaks varale jäävad eraldatuks ka enamik abikaasade kohustustest

Vara juurdekasvu tasaarvelduse kohaselt käsitletakse reeglina kummagi abikaasa kogu vara eraldiseisvana, mida kumbki abikaasadest on õigustatud ainuomanikuna kasutama ja käsutama Tehingud eluasemega nõuavad aga teise abikaasa nõusolekut, olenemata sellest, kummale eluase kuulub. Lisaks varale jäävad selle varaliigi puhul eraldatuks ka enamik kummagi abikaasa kohustustest.

Vara juurdekasvu tasaarvelduse mõjud avalduvad eelkõige varasuhte lõppemisel, kui hinnatakse abikaasade koguvara, põhivara ja soetisvara väärtust. See toimub enamasti abielu lahutamisel, aga vara juurdekasvu tasaarvelduse võib lõpetada ka abieluvaralepinguga, mille sõlmimisel lepivad abikaasad kokku teistsuguse varasuhte.

Koguvara, põhivara, soetisvara

Koguvaraks on varasuhte lõppemise seisuga abikaasale kuuluvate asjade hariliku väärtuse ning rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste rahas väljendatav summa.

Põhivaraks on kinnisvara ja muud abikaasale kuuluvad esemed, mis kuulusid talle abiellumise hetkel, aga ka abielu jooksul kinke või pärimise teel omandatud vara. Lisaks loetakse põhivaraks abikaasale riikliku ja kohustusliku pensionikindlustuse alusel kuuluvad õigused ning ka põhivaraga tehtud tehinguga omandatud vara jmt.

Soetisvara on vara, mille võrra abikaasa koguvara ületab tema põhivara – näiteks palgatulu või ettevõtlustulu. Selle vara väärtus, mille kuulumist abikaasa põhivara hulka ei ole tõendatud, arvatakse tema soetisvara hulka.

Varasuhte lõppemisel kuulub tasaarvestamisele soetisvara ehk abikaasal, kellel on tekkinud vähem soetisvara, on õigus nõuda teiselt abikaasalt hüvitist. Kui koguvara osutub väiksemaks kui põhivara, loetakse soetisvara võrdseks nulliga.

Tasaarvestamisnõude eesmärk on luua olukord, kus kummagi abikaasa vara oleks selle varasuhte vältel suurenenud võrdses ulatuses

Näiteks: Mehel oli abielludes vara 250 000 euro väärtuses ja naisel 200 000 euro väärtuses. Lahutamise ajaks oli mehel vara võrreldes abiellumise hetkega 150 000 euro võrra rohkem ja naisel 100 000 euro võrra rohkem. Seega oli mehe vara juurdekasv 50 000 euro võrra suurem kui naisel, kel on nüüd õigus nõuda mehelt poolt varade juurdekasvu vahest ehk 25 000 eurot. Sel moel suureneb mõlema abikaasa vara ühepalju.

Mõlema abikaasa soetisvara kokku on 150 000 + 100 000 = 250 000 eurot.

Tasaarvestamisnõude eesmärk on luua olukord, kus kummagi abikaasa vara oleks selle varasuhte vältel suurenenud võrdses ulatuses. Kui mõlema abikaasa vara kasvas võrdväärselt, on tasaarvestamise tulemuseks null ja kummalgi ei teki teise suhtes nõudeõigust.