Edasise hinnakasvu ohjeldamiseks vajab toornafta turg pakkumist juurde
(1)
Palmi sõnul oleks hinnatase 65–70 dollarit barrelist palju tervislikum arvestades, et koroonaviiruse mõju maailma majandusele püsib jätkuvalt ulatuslik ja ebaühtlane. „Liiga kiire energiahindade kasv ei pruugi tulla lõppkokkuvõttes kasuks ka toornafta tootjatele endale, sest see võib tuua kaasa nõudluse kasvu jahenemise ja probleemid inflatsiooniga,“ lisas ta.
Palm selgitas, et jõuline energiahindade kasv on kannustanud tagant ka muid toorainehindasid. „Pikemat aega kosuvad energiahinnad jõuavad varem või hiljem ka laiemalt hinnakasvu ja see lööb tarbijate sissetulekuid. Samas tööstusmetalle tarbivad ka toornafta tootjad ise.“
„Ühtlasi kõrgem hinnatase – 80 dollarit ja sealt ülesse – kasvatab konkurentsi ka väljaspool OPEC-it olevate tootjatega, sh ka taastuvenergia tootjatega. Seega OPEC tõenäoliselt jätkab maailma majanduse tänase kiire kasvu ning toornafta varude vähenemise taustal küll tootmise järk-järgulist suurendamist, kuid mitte piisavas tempos, hoides hinnad soovimatult kõrged,“ ütles Palm ja lisas, et toornafta tootjate eelarvesse laekub antud hinnatasemel kopsakad summad. Kõrgemaid hindu tunneb Eesti tarbija täna autot tankides ja eluaseme energiakulude näol.
Märkimisväärne on see, et toornafta Brent hind 75 dollarit barrelist ei ole mitte ainult kõrgem möödunud aasta kriisiaja tasemest, vaid ka juba ülemöödunud aasta hinnalipikust ja seda 15 protsendi võrra.
Palmi sõnul ei ole ka koroonaviiruse riskid kuhugi kadunud. Kuigi arenenud riskide kasvuväljavaade on jõuline, siis mitmed Aasia riigid, mille vaktsineerituse tase on madal, kogevad täna koroonaviiruse delta tüve kiire leviku tõttu taas tööstuse aeglustumist, sh Malaisia, Indoneesia ja Tai. Suurematest arenenud riikidest on delta tüve levikust mõjutatud India. Seejuures delta viirus puudutab ka nooremaid inimesi ja seega kujutab see potentsiaalselt riski ka Aafrika mandri jaoks.
„Mitmed arenevad turud on koroonaviiruse piirangute leevendamise juba peatanud piirkondades, kus uus viirusetüvi on taas pead tõstmas,“ ütles peaökonomist. Vaktsineerituse kõrgem tase USAs, Hiinas ja Euroopas aitab küll uue viirusetüve negatiivset mõju vähendada, kuid ei saa välistada lokaalseid tagasilööke, sh turismipiirkondades, kus inimestevahelised kontaktid on tihedamad.
Kokkuvõttes vajavad majandused senisest mõõdukamat hinnasurvet, mis tuleneb täna valdavalt energiahindadest. Samas euroala majandus ei jõua Euroopa keskpanga prognoosi kohaselt kriisieelsele tasemele enne järgmise aasta esimest kvartalit.
Hinnakasvu tempo järgmisel aastal küll Euroopas aeglustub, kuid seni kogetud tempokas energia- ja toorainehindade kasv alles levib tootjahindadest järk-järgult ehitus- ning tarbijahindadesse.
