Tegemist on esmakordse riikliku toetusega erakõrgharidusele, kus kaetakse ühekordselt osa õppega seotud kulusid. Robootikainseneride jätkuvaks koolitamiseks eraldatud toetussumma jaguneb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi vahel pooleks.

Cleveroni Akadeemia esimese lennu pealt näeme, et teooria ja praktika tihedalt koos õpetamine õigustab end igati. Tudengid on motiveeritud, nad lahendavad varakult päris elu päris probleeme ja ka nende lõputöö on praktiline," lausus Cleveroni juhatuse esimees Arno Kütt.

„Sõidukite kallal nokitsetakse meil tehases ka õhtuti - ehk täiesti oma vabal ajal. Mul on väga hea meel, et riik pidas Cleveroni Akadeemiat oluliseks, pani ka omalt poolt õla alla, et saaksime uue lennu vastu võtta."

Cleveroni Akadeemia on Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor (EEK Mainor) ja Cleveroni ühiselt loodud õppekeskkond, kus üliõpilased saavad ettevõtte juures kolme aasta jooksul läbida põhjaliku robootika tarkvarainseneri töökohapõhise väljaõppe. Pool õppeajast tegeletakse praktiliste teadmiste omandamise ja arendamisega isesõitvate autode tootearenduses. Pärast kursuse läbimist ei ole üliõpilane tingimata kohustatud jääma tööle Cleveroni.

EEK Mainori rektor Mait Rungi märkis, et Cleveroni Akadeemia on hariduslikult, regionaalselt ja äriliselt ainulaadne ettevõtmine, mille kõik senised kulud oli katnud teadusmahukas tehnoloogiaettevõte AS Cleveron.

„Kahtlemata teenib Cleveroni Akadeemia märksa laiemaid kui vaid ettevõtte enda huvisid, varustades talentidega tervet robootikavaldkonda ja järgides paljude riiklike strateegiate eesmärke. Seepärast on äärmiselt oluline ja tänuväärne, et riik otsustas kõrget lisandväärtust pakkuva unikaalse õppe jätkusuutlikkust tippettevõtte keskkonnas toetada," sõnas Rungi.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ütles, et praktilisel õppel on oluline koht innovatsiooni ja teadus-arendustegevuse võimekuse suurendamisel. „Eestis on täna tõsine puudus inseneridest. Oma valdkonna lipulaevana maailmas võttis Cleveron ette ja asutas koos Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainoriga Cleveroni akadeemia. Suur konkurss õppekohale on kinnituseks, et õppekava on populaarne. Ajal, mil COVID on vähendanud ettevõtete võimekust õpet rahastada, on mul hea meel, et saame koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga toetada õppe jätkamist," lisas ta.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna sõnul on Mainori ja Cleveroni koostöös sündinud õppekava harukordne näide, kuidas tänu eraettevõtja initsiatiivile ja rahastamisele käivitati kõrghariduses uuenduslik töökohapõhine õpe Viljandis. „Tunnustasime seda tegu mullu ka aasta haridusteo auhinnaga. Arvestades algatuse erakordsust, aga ka pandeemia mõju projekti osalistele, oleme riigi poolt valmis ajutiselt õla alla panema," ütles Kersna.

Cleveroni akadeemia on Eesti ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Cleveroni ühiselt loodud õppekeskkond, kus üliõpilased saavad ettevõtte juures läbida kolme aasta jooksul põhjaliku robootika tarkvarainseneri õppe. Akadeemias toimub praktiline töökohapõhine õpe, kus pool ajast on praktika ja üliõpilased tegelevad praktiliste teadmiste omandamise ning arendamisega isesõitvate autode tootearenduses. Sealjuures pärast õppe läbimist ei ole üliõpilane kohustatud jääma tööle Cleveroni.

Riigipoolne toetussumma jaguneb pooleks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi vahel.