Digimaksuga seotud algatus hõlmab praeguse ettepaneku järgi rahvusvahelisi kontserne, kelle käive on üle 20 miljardi euro ja kasumlikkus käibest üle 10 protsendi. Nende ettevõtjate 10-protsendilist marginaali ületavast kasumist jagatakse 20-30 protsenti kokkulepitud lävendi ja muude tingimuste alusel laiali neile riikidele, kus nad küll tulu teenivad, aga füüsiliselt kohapeal ei tegutse.

Läbirääkimiste alguses keskendus digimaksu puudutav nö esimene sammas kontsernidele, kelle käive oli vähemalt 750 miljonit eurot ja kes pakkusid digitaalsetel lahendustel põhinevaid teenuseid. Välja pakutud tehniline lahendus osutus tehniliselt nii keerukaks, et lõpuks otsustati alustada kõige suurematest ja kasumlikematest kontsernidest, kes digilahendusi oma kaupade ja teenuste pakkumisel kasutavad.

Eesti on esimest sammast toetanud nii selle algsel kui ka praegusel kujul, sest leiab, et kui ettevõtjal on võimalik ilma füüsilise kohaloluta kasumit teenida, peaksid tulumaksureeglid võimaldama seda ka tulu teenimise riigis maksustada.

Teise samba ehk üleilmse ettevõtte tulumaksu miinimummäära ettepaneku kohaselt peaks miinimummäär olema vähemalt 15 protsenti. Riikidele on jäetud valikuvõimalus kohaldada miinimummaksustamist ka alla 750 miljonilise käibega kontsernidele.

Eesti ei saanud miinimummaksu lahendust toetada mitmel põhjusel. Esiteks annab praegune versioon õiguse maksustada Eestis teenitud kasumit peakontori riigil, kui Eesti siinse tütarühingu või püsiva tegevuskoha kasumit kolme või nelja aasta jooksul maksustanud pole. Eesti ettepanek on olnud rakendada riikidele, kes kasutavad Eestile sarnast ettevõtte tulumaksusüsteemi, sellist lahendust, mis kataks terve majandustsükli võimaldamaks saavutada kahjumlike aastate järgselt ka dividendide maksmise võimekus. Ka meie ettevõtjad on sellist lahendust toetanud.

Teiseks tuleks kehtestada käibe alammäär kontsernidele, kellelt miinimummaksu küsida võib, mitte jätta see lahtiseks. Liiga madalad olid ka valemipõhise välistuse marginaalid, mille abil saaks tegeliku majandustegevusega ettevõtjad miinimummaksu kohaldamisalast välistada. Üleilmse miinimummaksu algne eesmärk oli lõpetada kunstlike maksuskeemide kasutamine, kuid täna arutelule esitatud tekstiversioonis on sellest saanud maksukonkurentsi piiramise vahend, mis ei arvesta piisavalt väikeste riikide huve.

Kuna Eestil ei olnud võimalik tänaseks esitatud tekstiettepanekuga ühineda, osaleb Eesti OECD kaasava raamistiku läbirääkimiste töös edasi ja loodab, et tasakaalustatum kokkulepe saavutatakse selle aasta oktoobris.