130 riiki leppisid kokku, et rahvusvahelised suurkorporatsioonid peavad tulevikus tasuma vähemalt 15-protsendist tulumaksu. See tähendab, et need ettevõtted on tulevikus sunnitud maksma igal aastal praegusest 100 miljardit dollarit enam tulumaksu ning raha peaks minema just nendele riikidele, kus reaalne äritegevus aset leiab, vahendab Financial Times. Uued reeglid peaksid kehtima hakkama juba 2023. aastal.
"See kokkulepe kindlustab, et suured rahvusvahelised ettevõtted maksavad tulevikus igal pool ausa summa makse," lausus OECD uus peasekretär, austraallane Mathias Corman.
139 läbirääkimistel osalenud riigist ei andnud kokkuleppele enda allkirja vaid üheksa: Iirimaa, Eesti, Ungari, Barbados, Keenia, Nigeeria, Sri Lanka, St. Vincent ja Grenadiinid ning Peruu. Kui esimesed kaheksa ei toetanud ettepanekut, siis Peruul puudub hetkel valitsus, kes selliseid otsuseid teha saaks. Üllatuslikult andsid enda allkirja aga mitmed maksuparadiisideks tituleeritud riigid, näiteks Šveits ja Bahama, mis kaotavad ilmselt tulevikus märkimisväärselt oma maksutuludest.
"Üleilmse miinimumääraga ei saa ettevõtted enam riike üksteise vastu üles ässitada ja makse aina madalamaks suruda," ütles USA president Joe Biden. Ka Saksamaa rahandusminister Olaf Scholz nimetas kokkulepet "suureks summuks maksuõigluse poole".
"Eesti ei saanud miinimummaksu lahendust toetada mitmel põhjusel. Esiteks annab praegune versioon õiguse maksustada Eestis teenitud kasumit peakontori riigil, kui Eesti siinse tütarühingu või püsiva tegevuskoha kasumit kolme või nelja aasta jooksul maksustanud pole. Eesti ettepanek on olnud rakendada riikidele, kes kasutavad Eestile sarnast ettevõtte tulumaksusüsteemi, sellist lahendust, mis kataks terve majandustsükli võimaldamaks saavutada kahjumlike aastate järgselt ka dividendide maksmise võimekus. Ka meie ettevõtjad on sellist lahendust toetanud," teatas rahandusministeerium hommikuses pressiteates.
